Nikolai Prževalski

Allikas: Vikipeedia
Nikolai Prževalski.

Nikolai Mihhailovitš Prževalski (vene keeles Николай Михайлович Пржевальский; 12. aprill (vkj 31. märts) 1839 Kimborovo, Smolenski kubermang, Venemaa Keisririik1. november (vkj 20. oktoober) 1888 Karakol, Kõrgõzstan ) oli Venemaa Keisririigi sõjaväelane, maadeavastaja ning geograaf.

Nikolai Prževalski sündis Smolenski kubermangus poola aadliperekonda. Ta õppis Smolenskis ja Peterburi sõjaväeakadeemias. 1864. aastal sai temast Varssavi sõjakooli geograafiaõpetaja.

Tegevus maadeavastajana[muuda | redigeeri lähteteksti]

18671869 sooritas Prževalski ekspeditsiooni Ida-Siberisse, kus uuris Ussuuri jõe valgala.

18701873 oli ta uurimisretkel, mille käigus suundus Mongooliasse, Hiinasse ja Tiibetisse. 11 000 verstapikkuse teekonna käigus mööda Mongoolia kõrgustikku jõudis Prževalski Jangtse jõeni. Toiduainete puuduse tõttu oli ta sunnitud ekspeditsiooni katkestama ning tagasi pöörduma. Tagasiteel ületas esimese teadaoleva eurooplasena Gobi kõrbe. Tulles tagasi Peterburi, võeti vastu pealinnas ärateenitud austusavaldustega, talle omistati keisri poolt kindralmajori auaste, Peterburi linnaduuma kuulutas ta linna aukodanikuks ning määras talle selle aja kohta suure pensioni 1800 rubla.

18761877 reisis ta Ida-Türkmenistanis mööda Tian Shani mäeahelikku. Ta külastas Lop Nuri järve, kus polnud teadaolevalt käinud ükski eurooplane peale Marco Polot.

Prževalski asus peatselt taas Aasia-ekspeditsioonile. 21. märtsil 1879 jõudis ta Tiibetisse, läbides Gobi kõrbe äärse Džungaaria kõrbe. Reisi sihtmärgi Lhasani jäi 260 km, kuid kohalikud võimud ei andnud luba piirkonna läbimiseks. Selle ekspeditsiooni käigus püüti kinni ka Prževalski hobuse eellane.

1883. aastal asus Prževalski uuesti uurimisretkele. Reisi alustati Urgast (Ulaanbaatar) Gobi suunas ning ekspeditsioon jõudis Huang Heni. Seejärel jõuti välja kuni Tiibeti põhjamägedeni.

Nikolai Prževalski kavatses 1888. aastal uuesti ekspeditsioonile suunduda, seekord juba riigipoolse finantseerimisega (80 000 rubla), kuid jõudes Karakoli haigestus ta tüüfusesse ning suri.

Vastavalt tema soovile maeti ta tänapäeva Kõrgõzstani territooriumil asuva Õsõkköli järve ääärde, talle kättesaamatuks jäänud Tiibeti lähedale.[1].

Tegevus Kindralstaabi ohvitserina[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaatamata oma näilisele sõltumatusele oli Nikolai Prževalski siiski Venemaa keisririigi sõjaväelane ja kuigi tema eelneva sõjaväelise teenistuse kohta on andmeid vähe, oli ta lõpetanud Venemaa kõrgeima sõjaväelise õppeasutuse Nikolai Kindralstaabi Akadeemia ning oli teenistuses Kindralstaabi Aasia osakonnas, tema otsene ülem oli osakonna juht A. Kuropatkin.

Nikolai Prževalski ekspeditsioonide tulemused omasid mitte ainult geograafiaalast huvi, vaid olid huvipakkuvad ka Venemaa keisririigi sõjaväeametkondadele, topograafiliste kaartide ettevalmistamisel.

Prževalski esitas oma reisidest kaks ettekannet: ühe Keiserlikku Vene Geograafiaseltsi ja teise ka Venemaa sõjaväe Kindralstaapi[2].

Geograafiaseltsi kirjeldustes esitas ta oma märkmed läbitud maade kohta, millest aga kirjeldusi topograafia ja teedevõrgu ning sildade kohta, samuti kirjeldusi elavatest rahvastest ning nende suhtetest kohaliku võimuga ja poliitiliset olukorrast võis kasutada ka sõjalistel eesmärkidel. Üldjoontes olidki selleaegsed geograafia ja maadeavastamisekspeditsioonid mitmeotstarbelised - analoogset tegevust Araabiamaades viis läbi Suurbritannia huvides ka inglise maadeavastaja Araabia Lawrence.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]