Molotovi kokteil

Allikas: Vikipeedia
Teise Maailmasõja aegseid Molotovi kokteile
Molotovi kokteili rünnak tänapäeval
Katapult Molotovi kokteilide heitmiseks

Molotovi kokteil ehk süütepudel on süüteseguga pudel, mida kasutatakse käsitsi heidetava lõhkekehana.

Relvana kasutatakse süttiva vedelikuga täidetud klaaspudelit. Pärast sihtmärgi pihta heitmist pudel puruneb ja laialivalguv vedelik süttib põlema. Süttivad ka vedelikutilgad ja -aur. Nii tekib hetkega tulekera, kus põleb ära ka ülejäänud süütevedelik.

Süütevedelikule võib lisada paksendajaid, mis aitavad vedelikul rohkem tabatud objekti ümber püsida ja vahel tekitavad paksu mürgist suitsu. Paksendajana on kasutatud tõrva, kummitükke, suhkrut, loomaverd, munavalget, mootoriõli, pesuseepi ja teisigi aineid.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesena võeti Molotovi kokteilid kasutusele Hispaania kodusõjas 1936 Toledo lähedal Franco käsul nõukogude tankide T-26 vastu, mida Hispaania vabariiklased kasutasid. Rünnak ebaõnnestus ja süütepudelid erilist kuulsust ei saanud.

Talvesõja ajal pommitas Punaarmee Soome vägesid süütepommide ja kobarpommidega. Sel ajal väitis NSV Liidu välisasjade rahvakomissar ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees Vjatšeslav Molotov raadios, et Punaarmee ei viska pomme, vaid leiba nälgivale Soome rahvale. Seetõttu hakkasid soomlased Punaarmee emapomme Molotovi leivakorvideks kutsuma. Peatselt võtsid nad tankide vastu kasutusele süütepudelid, mida analoogia põhjal hakati Molotovi kokteilideks kutsuma. Esialgu nimetati kokteilideks üksnes pudeli sisu, aga pärastpoole pudelit koos sisuga.

Soome riiklik alkoholitootja Alko tootis sõja lõpupoole Molotovi kokteile masstoodanguna Rajamäe piiritusetehases. Talvesõja jooksul toodeti 450 tuhat pudelit. Pudel oli kolmveerandliitrine ning sisaldas etanooli, tõrva ja bensiini segu. Pudeli juurde kuulusid kaks tormitikku, üks kummalgi pool. Pudelit visati käsitsi või heideti linguga ning enne seda süüdati üks tikk või pigem mõlemad. Kokkupõrkel pudel purunes ja segu süttis. Tormitikud leiti olevat ohutumad kui põlev kalts pudelisuul.

Peatselt kasutati Molotovi kokteile Halhin-Goli lahingus, kus Jaapani väed ründasid nendega Nõukogude tanke. Jaapani allikate väitel hävitasid nad mitusada Nõukogude tanki, Nõukogude allikad seda eitavad.

Armia Krajowa leiutas süütepudeli, mis ei vajanud süütamist: pudelis olev segu süttis kokkupõrkel ise keemilise reaktsiooni tulemusena kütusega segatud kontsentreeritud väävelhappe ning kaltsiumkloriidi ja suhkru segu kristallide vahel, mis olid pudeli ümber seotud kaltsus. Armia Krajowa kasutas nende heitmiseks ka katapulte.

Samal ajal töötas USA merevägi välja oma süütepudeli, mis kasutas lämmastikhapet ja tükki metallilist naatriumi, et süüdata bensiini ja diiselkütuse segu.

Tänapäeval on enamikus riikides süütepudelite omamine keelatud, rääkimata nende kasutamisest. Siiski on kurjategijad neid viimastel aastatel Eestiski tarvitanud.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]