Mobiilimaksed

Allikas: Vikipeedia
Lähiväljasidet kasutades kohvitassi eest maksmine

Mobiilimakse ehk M-makse tähendab isikustatud usaldusväärse seadme (Personal Trusted Device, PTD) vahendusel toimivat elektroonilist makseteenust, milles maksevahend on e-raha. Makse võib toimuda kahe mobiiltelefoni vahel või selle ja makseterminali vahendusel. Makse algatamiseks, autoriseerimiseks ja teostamiseks saab kasutada igasuguseid mobiilseid elektroonilisi seadmeid nagu nupu- või nutitelefonid, tahvelarvutid ja nutikellad, mis võivad olla täiendatud identifitseerivate kõnekaartidega. Enamik makseid jääb mikromaksete (0,01–10,00 eurot) vahemikku. Makseid haldav programm võimaldab reeglina ka raha hoiustada ja investeerida. Tehingut saab kinnitada PIN-koodiga ja pärast 2015. aastat ka sõrmejälje tunnistamisega.

Esimene patent, mille ainus määratlus oli "mobiilimakse süsteem", esitati 2000. aastal.[1]

Mobiilmaksete süsteeme kasutatakse mikromaksete tegemiseks laialdaselt arengumaades, kus see toimub ilma pangandusasutuse osaluse või vahenduseta. Selle valdkonna arendamist arengumaades on toetanud Suurbritannia Rahvusvahelise Arengu Agentuur, Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Arengu Agentuur, Bill & Melinda Gates Foundation ja Mercy Corps. Euroopa Maksete Nõukogu (European Payments Council) hinnangu järgi on mobiilmaksetest kujunemas põhiline makseviis ning see avab uusi kasvuvõimalusi, sest uued tehnoloogilised lahendused parandavad otseselt tegevuse tõhusust ja kulude kokkuhoidu.[2]

Info ülekande meetodid[muuda | muuda lähteteksti]

Maksega seotud info siirdamine ühelt seadmelt teisele võib toimuda mõnel järgmistest meetoditest:

Bluetoothi puuduseks on kahe seadme vahelise ühenduse loomiseks kuluv ajakulu, mis võib ulatuda 5–10 sekundini. Probleeme tekitab samuti kahe bluetoothi seadme üheaegne kasutamine.

Infrapunakiirgust kasutav teabevahetus toimib vaid lühikesel distantsil, kusjuures välistada tuleb igasugused materiaalsed esemed, mis summutavad kiirguse kohe. Samas ühendus toimib sekunditega.

Helisignaali saab kasutada juhtmeta liidese loomiseks mobiiltelefoniga ning ka kasutada maksete tegemiseks. Mitmed ettevõtted on loonud tehnoloogia, mis kasutab ära mobiiltelefoni akustilisi funktsioone. Helipõhine andmeedastus (near sound data transfer, NSDT) ja NFC 2.0 põhised tehnoloogiad rakendavad helilisi allkirju, mille telefoni mikrofonid vastu võtavad ja vormistavad elektroonilise tehinguna.[3]

RFID-lahendus põhineb mikrokiibil ja antennil.

Lähiväljaside ehk NCF (ingl near-field communication, NFC) on suhteliselt kallis tehnoloogia, kusjuures kulu tekib nii riist- kui tarkvarast ja haldusest, mistõttu see ei sobi väikeettevõtjatele.

Raadiosagedustuvastus (ingl radio-frequency identification, RFID) tehnoloogia põhineb passiivsel raadiolülitusel ning see võimaldab objektide automaatset tuvastamist midagi muud kaasamata. Raadioside toimib 10 cm – 1 m kaugusel, on ülikiire ning selle kiibi turvalisustase on kõrge. Nimetatud põhjustel on see lahendus ilmselt tulevikus enim kasutatav tehnoloogia.

Mobiilmaksesüsteemi lahendused[muuda | muuda lähteteksti]

Operaatorikeskne mudel – mobiilioperaator tegutseb mobiilimakseteenuse juurutamisel iseseisvalt. Telekomi ettevõttest operaator pakub tarbijatele oma sõltumatut mobiilset rahakotti (airtime). Operaatorikeskne mudel on otseselt sõltuv mobiiliühenduste olemasolust ja nende kvaliteedist. Sellist mudelit on rakendanud tärkava turumajandusega arenguriigid (näiteks Keenias jt Aafrika riikides levinud M-pesa).

Pangakeskne mudel – pank juurutab klientidele mobiilimakserakendusi või -seadmeid ja tagab, et kaupmeestel oleks nõutav vastuvõtupunkt müügikohas. Lihtsa operaatorina kasutatakse mobiilsideoperaatorit, kes pakub oma kogemusi teenuse kvaliteedi (QOS) tagamise tagamiseks.

Koostöömudel – see mudel hõlmab pankade, mobiilsideoperaatorite ja maksesüsteemi haldava usaldusväärse programmeerimisettevõtte vahelist koostööd.

Mobiilmakse teostamise meetodid[muuda | muuda lähteteksti]

Liikuv rahakott[muuda | muuda lähteteksti]

Mobiilne rahakott on rakendus, mis hõlmab deebet- ja kreeditkaardi teavet ning pakub lahendust, mis võimaldab kaardi omanikul tasuda ostu eest nutitelefoniga. Tuntumad rakendused selles valdkonnas pärinevad ettevõtetelt: Alipay, Apple Pay, Google Py, Gyft, Line Pay, Samsung Pay, Venmo, WeChat Pa, Touch 'n Go eWallet jts.

Makse alustamise etapid:

  • Kasutaja tuvastab enda isiku, sisestab telefoninumbri ja teenuse osutaja saadab SMS-iga PIN koodi.
  • Kasutaja sisestab saadud PIN-koodi ja kinnitab sellega numbri õiguspärasust.
  • Kasutaja sisestab oma maksekaardi teabe või konto tunnused ja kinnitab teabe õigsust.

Ostu sooritamisel peab maksja enda tuvastamiseks ja tehingu kinnitamiseks sisestama taas PIN-koodi. Uuemates lahendustes ja väiksemate maksete korral piisab ka sõrmejälje või näotuvastusega telefoni avamisest.[4]

Telefonipõhine arveldus[muuda | muuda lähteteksti]

Tarbija teeb veebilehel e-ostu ning tasub mobiilimaksega. Makse teostatakse pärast kaheastmelist tuvastamist (ostja telefoninumber ja PIN-kood) või ühekordse parooli (OTP) sisestamist. Kuna raha võetakse ostja mobiilikontolt, mida haldab mobiilioperaator või tema kaudu teenust pakkuv ettevõte, siis jätab see pangad ja krediitkaardiettevõtted protsessist välja. Seda tüüpi maksed, mis on eriti laialt levinud Aasia riikides ning see pakub järgmisi eeliseid:

  • turvalisus – kaheastmeline tuvastamine ja riskijuhtimise programm väldivad pettusi;
  • mugavus – eelregistreerimist ega uut mobiilset tarkvara pole vaja;
  • lihtsus – see on üks võimalus teiste hulgas makse tegemiseks;
  • kiire – enamik tehingud tehakse 10 sekundiga;
  • end tõestanud moodus – mõnes Aasia riigis tasutakse veebi kaudu ostetud kaupade eest 70% juhtudest mobiilimaksega.[5]

SMS / USSD ülekandepõhised maksed[muuda | muuda lähteteksti]

SMS maksete korral saadab tarbija maksetaotluse teise osapoole telefoniarvele või USSD maksetaotluse tema veebipõhisele rahakotile. Müüjat teavitatakse makse õnnestumisest, mille järel saab ta müüdud kauba ostjale üle anda. Mobiilioperaator lisab tehingu hinnale vahendamise eest määratud lisatasu.[6]

Lihtsustatud näide sellest, kuidas pangakontoga seotud mobiilimaksesüsteem kasutab tokenit makse tegemisel

Multimeediumsõnum (MMS) võib kasutada tehingu sooritamiseks ka vöötkoodi, millega tuvastatakse müüja isik ning summa lisamisel tehakse ülekanne. Sellist lahendit kasutatakse eriti laialdaselt erinevate läbipääsuõigust andvate piletite eest tasumisel.

SMS maksete puudusena on välja toodud järgmisi tegureid:

  • ebausaldusväärsus – SMS-makset kandva sõnumi kaotsiminekul jääb makse teostamata;
  • aeglus – sõnumite saatmine võtab aega, mis tähendab et makse toimumist kinnitav sõnum võib saabuda alles tundide pärast;
  • ebaturvalisus – kui SMS/USSD krüptimine toimub raadioliidese põhiselt, siis tegemist on tavalise tekstiga;
  • kõrge hind – selle makseviisiga on seotud palju kulusid, milliste eest mobiilioperaator tahab saada kompensatsiooni;

Nimetatud puuduste ületamiseks on SMS-kanalile jäetud autoriseerimise ja autentimise roll, kuid makse ise tokeniseeritakse ning seda töödeldakse olemasolevate maksevõrkude kaudu. Makse ise toimub ilma tundlikke kontonumbreid, kasutajanimesid, paroole või PIN-koode edastamata.[7] [8]

Operaatori otsearveldus[muuda | muuda lähteteksti]

Operaatori otseaarvelduse korral, mida nimetatakse ka mobiilsisuarvelduseks, WAP-arvelduseks, pakub kogu teenust mobiilisüsteemi operaator ise. Kuna mobiilsidevõrgu haldajatel on klientidega juba arveldussuhe olemas, siis on selle baasilt täiendava makseteenuse juurutamine lihtne, sest see võimaldab ilma oluliste täiendavate sammudeta hakata pakkuma kohe makseteenust, kaitstes samas makse üksikasju ja tehingu osaliste identiteete. Kuna sellelt baasilt on lihtne luua vabaraha põhimõttel toimiv alternatiivvaluuta, siis sobib see eriti hästi riikidesse kus pangandus ja maksekaardid pole levinud.

Operaatoripõhise makseteenuse puuduseks on see, et tehingute vahendajast võib kiiresti saada turu valitseja, kes hakkab dikteerima tehingu tasu suurust, mis sellises positsioonis kipub pidevalt kasvama. Näiteks võtab makseteenuse osutamise tehingu hinnast PayPal 8%, krediitkaardi teenuse operaatorid 15-16%, sel ajal kui mobiilioperaatorid võivad küsida USA-s 55% ja mõnes Euroopa riigis koguni 60%. [9]

Lähiväljaside ja viipemaksed[muuda | muuda lähteteksti]

Lähiväljasidet (ingl near-field communication, NFC) kasutavad viipemaksed, mille tegemiseks võib kasutada nii maksekaarte kui ka mobiiltelefone, on tulnud laialdaselt kasutusele kõikides maailmajagudes peale Lõuna-Ameerika. Mikromaksete puhul piisab viipest lugeja ees, kuid suuremate maksete puhul on nõutav tehingu kinnitamine PIN-koodi sisestamisega. Viipemaksete kasutuse eelduseks on spetsiaalse lugeri olemasolu, mis omakorda peab olema ühendatud võrku. Vastavat tehnoloogiat hakkasid esimesena arendama Sony, Aconite ja Ericsson.[10]

QR-koodi põhised makselahendused[muuda | muuda lähteteksti]

QR-kood

QR-koodid ehk 2D-vöötkoodid on ruudukujulised vöötkoodid, mis võeti kasutusele 1994. aastal.[11] Algselt kasutati neid laomajanduses toodete kiireks tuvastamiseks, kus nad hakkasid asendama tavalisi 1D-vöötkoode, mis tähistasid vaid numbreid. 2D-vöötkoodid võimaldavad edastada ka muud teavet toote kohta. QR-koode saab rakendada maksete tegemisel kahel viisil:

  • QR-kood esitatakse maksja nutitelefonis ja skannitakse saaja POS- vms mobiilseadme abil;
  • QR-koodi esitab müüja staatilises vormis või ühekordselt ka ostja skaneerib selle oma nutitelefoniga.[12]

Pilvepõhised mobiilimaksed[muuda | muuda lähteteksti]

Pilvepõhine maksekorraldus asetab mobiilimaksete pakkuja tehingu keskmesse, kuna ta peab makse sooritamiseks tegema kaks iseseisvat operatsiooni. Esmalt peab toimuma kauba tuvastamine ja maksetehingu vormistamine lähiväljaside vms meetme põhiselt. Sellel hetkel võtab mobiilmakseteenuse osutaja tekkiva kulu enda kanda. Teises etapis võtab makseteenuse osutaja ühendust pilvega seotud keskkonnas ostja maksekontoga ning nõuab sealt sisse tehingu summa. Sellist lahendust kasutavad Google, PayPal, GlobalPay ja GoPago.[13] [14] [15]

Operaatori ja panga koostöö mudel[muuda | muuda lähteteksti]

Peenrahakott T-Cash lahenduses on mobiiltelefon teenuse ostja esindaja. Selle kasutaja saab sellega osta kaupu, kanda raha teisele inimesele otse üle kanda, sularaha välja võtta või vastupidi sellele panna. Igaüks saab enesele arve avada, kui ta sisestab oma mobiiltelefoni numbri *700#. [16]

Muudatused Euroopa Liidu õigusruumis[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aastal algatati SEMOPS[17] initsiatiivi raames ühtse üle-euroopalise standardi loomine ja Euroopa Nõukogu kinnitas Makseteenuste direktiivi (PSD2) 2366/2015. Sellega kohustati panku looma liideseid, mis tagavad makseteenuste pakkujatele ligipääsu teenuse tarbijate kontole.

2019. aasta septembrist peavad pangad kindlustama kolmandatele osapooltele ligipääsu vastavale liidesele. Samal aastal liitusid seitse mobiilmaksete pakkujat Bluecode (Austria), Momo Pocket (Hispaania), Pagaqui (Portugal), Vipps (Norra), ePassi, Pivo (mõlemad Soome) ja Alipay (Hiina) ühtse mobiilmaksete süsteemi loomiseks, mis põhineks vastastikku ühilduval QR-koodil.[18] Projekti käigus asutati Euroopa Mobiilsete Maksesüsteemide Assotsiatsioon (EMPSA), peakorteriga Zürichis. Asutajaliikmete hulka kuuluvad Bluecode (Austria, Saksamaa), Twint (Šveits), Swish (Rootsi), Vipps (Norra), MobilePay (Soome, Taani), Bancontact Payconiq (Belgia) ja Sibs / MB Way (Portugal).[19] Horizont 2020 raames eraldati Bluecode’ile 2 miljonit eurot. Seda projekti toetas ka Enterprise Europe Network.[20]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Mobile payment system, 2000-12-11, retrieved 2018-06-08 [1]
  2. ↑ "White Paper on Mobile Payments". European Payments Council. European Payments Council. 2016. Retrieved 2 February 2017. [2]
  3. ↑ "Audio Signal Mobile Payments and Loyalty". nilsonreport.com. December 2011. Archived from the original on 2012-03-25. Retrieved 2012-07-09. [3]
  4. ↑ "Mobile Wallet". www.investopedia.com. [4]
  5. ↑ Feig, Nancy (2007-06-25). "Mobile Payments: Look to Korea". Banktech.com. Archived from the original on 2017-11-17. Retrieved 2011-09-19. [5]
  6. ↑ Rushabh Patel, Akhil Kunchea, Nihar Mishraa, Zakwan Bhaiyata, Rahul Joshib. "Comparative Review Of Existing Mobile Payment Systems". [6]
  7. ↑ "FRB: Current Use of Mobile Banking and Payments". Federalreserve.gov. 2013-08-02. Retrieved 2017-01-07. [7]
  8. ↑ "Tokenisation : What's next after PCI?" (PDF). indiamicrofinance.com. Retrieved 2017-01-07. [8]
  9. ↑ "Payout rates from one of the major billing aggregator, Bango". Bango.com. Archived from the original on 2010-09-17. Retrieved 2011-09-19. [9]
  10. ↑ "Ericsson and Aconite collaborate on mobile contactless payments". Mobile Payments Today. Archived from the original on 2013-02-16. Retrieved 2013-01-25. [10]
  11. ↑ "History of QR Code". qrcode.com. Retrieved 2015-10-16. [11]
  12. ↑ "QR Code Mobile Payment System |Qrys | QR Code Payment – InfrasoftTech". www.infrasofttech.com. Archived from the original on 2018-08-09. Retrieved 2017-03-22. [12]
  13. ↑ "Google has a Card up it's Sleeve". November 5, 2012. Archived from the original on November 15, 2012. Retrieved 2012-11-05. [13]
  14. ↑ "Google has a Card up it's Sleeve". November 5, 2012. Archived from the original on November 15, 2012. Retrieved 2012-11-05. [14]
  15. ↑ Kim, Ryan. "GoPago's line-skipping mobile payment system launches in San Francisco". Gigaom. Retrieved 2012-11-09. [15]
  16. ↑ T-Cash from VoilàFoundation.com Archived February 26, 2011, at the Wayback Machine. [16]
  17. ↑ ReseachGate. SEMOPS: design of a new payment service.
  18. ↑ Karl Stiefel: Bezahldienste starten Gemeinschaftsprojekt. In: cash.at. 11. Juni 2019, abgerufen am 13. Juni 2019. [17][alaline kõdulink]
  19. ↑ Gründung der europäischen Mobile-Payment-Vereinigung EMPSA / Mobiles Bezahlen nach europäischen Regeln: Bluecode startet wegweisende Kooperation mit führenden Mobile-Payment-Anbietern. In: finanzen.net. 3. September 2019, abgerufen am 3. September 2019. [18]
  20. ↑ Bluecode erhält Horizon 2020-Förderung der EU in Millionenhöhe. In: ots.at. 3. Oktober 2019, abgerufen am 9. Oktober 2019. [19]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mobiilimaksed&oldid=6481466"