Michael Schumacher
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2014) |
| Michael Schumacher | |
|---|---|
.jpg) Michael Schumacher (2005) | |
| Sünniaeg | 3. jaanuar 1969 |
| F1 karjäär seisuga detsember 2012 | |
| Kodakondsus | Saksamaa |
| Osalenud | 1991–2006, 2010–2012 |
| Meeskonnad |
Jordan, Benetton, Ferrari, Mercedes |
| Maailmameister | 7 (1994, 1995, 2000–2004) |
| Võite | 91 |
| 2. kohti | 43 |
| 3. kohti | 22 |
| Punkte | 1566 |
| Starte | 307 |
| Kiireimaid ringe | 77 |
| Kvalifikatsioonivõite | 68 |
Michael Schumacher [š'uumahher] (sündinud 3. jaanuaril 1969 Hermülheimis Hürthis) on Saksamaa endine Vormel 1 sõitja, seitsmekordne maailmameister.
29. detsembril 2013 juhtus Schumacheril Prantsuse Alpides Méribeli lähistel suusatades ränk õnnetus. Ta kukkus peaga vastu kaljut ja sai raske peatrauma. Schumacher toimetati haiglasse ja viidi kunstlikult tekitatud koomasse. Ta oli koomas kuus kuud 29. detsembrist 2013 kuni 16. juunini 2014 ja viidi Grenoble'i haiglast edasiseks taastumiseks Lausanne'i Ülikooli haiglasse. 9. septembril 2014 toimetati ta koju, kus jätkub tema ravi ja meditsiiniline rehabilitatsioon eraviisiliselt.
2019. aasta 9. septembril võeti Schumacher Pariisis statsionaarsele ravile.[1]
Sportlaskarjäär[muuda | muuda lähteteksti]
Lapsepõlv ja kardisõit[muuda | muuda lähteteksti]
Michael Schumacheri isa Rolf oli müürsepp. Michaelil on kuus aastat noorem vend Ralf Schumacher, samuti vormelisõitja. Ka nende noorem poolvend Sebastian Stahl (sünd. 20.09.1978) on autovõidusõitja.
Kui Michael oli 4-aastane, pani isa tema pedaalide jõul liikuvale autole mootorratta mootori. Kui Michael selle auto vastu laternaposti puruks sõitis, viis isa ta kardiklubisse, kus temast sai klubi noorim liige. 6-aastaselt tuli Michael juba klubi meistriks. Selleks, et poega toetada, võttis isa endale teise töökoha kartide üürija ja remontijana, aga ema Elisabeth töötas kardiraja puhvetis. Sellegipoolest, kui poiss vajas 800 Saksa marka maksvat uut mootorit, ei suutnud vanemad talle seda osta. Siiski sai ta kohalike ärimeeste toetusel sportlaskarjääri jätkata.
Saksamaa seaduste järgi peab kardisõidu litsentsi saamiseks olema vähemalt 14-aastane. Selleks, et keelust mööda pääseda, hankis Michael litsentsi Luksemburgist, kus kehtis 12 aasta vanusepiirang. Juba järgmisel aastal tuli ta Saksamaa noortemeistriks.
Järgnenud aastatel võitis Schumacher palju Saksamaa ja Euroopa meistrivõistlusi kardispordis. 1987 tuli ta nii Euroopa kui ka Saksamaa meistriks ja ühtlasi lõpetas kooli.
Vormelisõitja enne Vormel 1[muuda | muuda lähteteksti]
1988 osales Schumacher kolmes sarjas. Euroopa Vormel Ford 1600 meistrivõistlustel sõitis ta 4 etappi, millest 3 korda jõudis poodiumile. Ta võitis 1 kvalifikatsiooni ja 1 etapi ning tuli kokku 2. kohale.
Saksamaa Vormel Ford meistrivõistlustel sõitis ta 7 etappi, millest 5 korda tuli esikolmikusse. Ta võitis 3 etappi ja tuli kokkuvõttes 6. kohale.
Vormel König sarjas tuli ta sarja esimeseks võitjaks ja ainsaks võitjaks, kel õnnestunud tõusta Vormel 1-sse. Ta jõudis kõigil etappidel esikolmikusse ja võitis 10 etapist 9, kuigi sõitis ainult 1 kiireima ringi ja võitis ainult 1 kvalifikatsiooni.
1989 osales ta Saksamaa Vormel 3 meistrivõistlustel. 12 etapist võitis ta 2 kvalifikatsiooni ja 2 etappi, sõitis 7 korda esikolmikusse ja saavutas 3. koha (võitis Karl Wendlinger).
1990 osales Schumacher kahes sarjas. Ta tuli Saksamaa meistriks Vormel 3-s. Ta saavutas 11 etapil 6 kvalifikatsiooni- ja 5 etapivõitu ja 4 kiireimat ringi ning jõudis 7 korda esikolmikusse. Seejärel pääses ta ühest sõidust koosnevale Euroopa Vormel 3 meistrivõistlustele, kus võitis kvalifikatsiooni ja sõitis kiireima ringi, kuid katkestas sõidu.
Samal aastal osales ta sportautode maailmameistrivõistlustel 3 etapil 9-st, saavutades etappidel võidu ja 2 teist kohta. Hooaja kokkuvõttes oli ta 5.–6.
Samal aastal võitis ta Macao Grand Prix, olles selle 1954. aastast peale korraldatava iga-aastase võidusõidu esimene sakslasest võitja.
1991. aasta sportautode maailmameistrivõistlustel osales ta samuti 3 etapil 8-st ning saavutas 1., 2. ja 5. koha. Kokku jagas ta 9. kohta, aga selja taha jäi hulk vormelikuulsusi: Keke Rosberg, Johnny Herbert, David Brabham, Martin Brundle ja Stefan Johansson. Sarja võitis Teo Fabi Derek Warwicki ees.
Samal aastal sõitis ta kaasa ühe Jaapani Vormel 3000 meistrivõistluste etapi ja lõpetas selle teiena. See andis sarjas 12. koha jagamise. Sarja võitis Ukyo Katayama, Eddie Irvine sai 7. ja Johnny Herbert 10. koha.
Vormel 1[muuda | muuda lähteteksti]
1991: Jordan[muuda | muuda lähteteksti]
1991. aasta Vormel 1 hooajal sõitsid Jordanis Andrea de Cesaris ja Bertrand Gachot. Kuid pärast 10. etappi Gachot vahistati, sest ta ründas üht taksojuhti pisargaasiga, ja pidi 2 kuud türmis veetma. Tema asemele võttis Jordan tollal veel üsna tundmatu Schumacheri. 11. etapil, Belgia Grand Prix'l Spa ringrajal sõitis Schumacher kvalifikatsioonis välja 7. aja, aga etapi katkestas juba avaringil rikkis siduri tõttu. Alates 10. etapist ei saanud Jordan enam ainsatki punkti, kuid kogutud 13 punkti andsid siiski napilt 5. koha hooaja üldarvestuses.
1991–1995: Benetton[muuda | muuda lähteteksti]
1991 sõitsid Benettonis Nelson Piquet ja Roberto Moreno. Moreno tulemused ei olnudki nii viletsad: ta kogus 11 etapiga 8 punkti, millega tuli hooaja kokkuvõttes 10. kohale, ja Belgia GP-l sõitis ta välja kiireima ringi. Sellepärast tuli üldsusele ootamatult, et Benetton katkestas pärast Belgia GP-d temaga lepingu ja palkas tema asemele Schumacheri. Moreno läks Schumacheri asemele Jordanisse, kus tema parimaks kohaks jäi 10.
Schumacher katkestas ülejäänud 6 etapist pooled, aga pooltel juhtudel jõudis punktikohale. Saadud 4 punkti andsid hooaja kokkuvõttes 14. koha otse Gachot' järel. Piquet oli 26,5 punktiga 6. ja Benetton 38,5 punktiga 4.
1992. aastaks palkas Benetton Piquet' asemele Martin Brundle'i, sest Piquet lõpetas oma vormelikarjääri. Schumacher õigustas endale pandud lootusi, sest juba hooaja avaetapil Lõuna-Aafrika Grand Prix'l Kyalamis saavutas ta 4. koha, teisel etapil Mehhiko Grand Prix'l oma elu esimese poodiumikoha vormelisarjas, 3. koha, kordas seda kolmandal etapil Brasiilia Grand Prix'l José Carlos Pace ringrajal ja neljandal etapil Hispaania Grand Prix'l Kataloonias lõpetas koguni teisena. Hooaega alustas 5 võiduga Nigel Mansell, kes tuli ka maailmameistriks 108 punktiga oma meeskonnakaaslase Ricardo Patrese (56 punkti) ees. Schumacher oli 53 punktiga kolmas, sõites 2 kiireimat ringi ja võites ühe etapi. Belgias saavutas ta oma elu esimese kiireima ringi ja esimese etapivõidu. Brundle oli 38 punktiga 6. ning Benetton 91 punktiga Williams F1 ja McLareni (Ayrton Senna ja Gerhard Berger, 99 punkti) järel kolmas.
1993. aastal oli Schumacher üks kõigest 7 sõitjast, kes säilitas koha oma meeskonnas. Brundle pidi lahkuma. Ta läks Ligier'sse ja sõitis sealgi välja 13 punktiga 7. koha. Teda asendas Patrese. Schumacher saavutas 1 etapivõidu ja 5 kiireimat ringi ning oli kokkuvõttes 52 punktiga 4., Patrese oli 20 punktiga 5. Kokkuvõttes oli Benetton taas 72 punktiga kolmas, jäädes maha Williamsist (Damon Hill ja Alain Prost, 168 punkti) ning McLarenist (Ayrton Senna ja Michael Andretti, 84 punkti). Individuaalse esikolmiku moodustasid Prost (99), Senna (73) ja Hill (69).
1994. aastaks pidi Benetton valima kellegi spordist loobunud Patrese asemele. Valik langes Jyrki Järvilehtole, mis aga ei õigustanud ennast, sest too oli kogu hooaja hädas vigastustega ja sai sõita ainult 6 etapil. Rohkem sai sõita testisõitja Jos Verstappen Hollandist (10 etappi).
Sellel hooajal saavutas Schumacher suurt edu. Ta võitis 6 kvalifikatsiooni ja 8 etappi, sõitis 8 kiireimat ringi ja tuli esimest korda maailmameistriks. Ta kogus 92 punkti, edestades Hilli vaid punktiga. Järgnesid Berger 41 ja Mika Häkkinen 26 punktiga. Alles sellel hooajal, nimelt 4. etapil Monacos saavutas Schumacher oma elu esimese kvalifikatsioonivõidu vormelisarjas. Viimasel etapil Austraalias põrkasid Schumacher ja Hill omavahel kokku ja katkestasid ning see andis maailmameistritiitli Schumacherile. Hooaega alustas ta 6 võidu ja 1 teise kohaga 7 esimesest etapist ning tema võit hooajal võinuks olla palju suurem, aga Suurbritannias Silverstone'is ta diskvalifitseeriti, sest eiras talle määratud 5 sekundi pikkust karistust. Belgias Spas diskvalifitseeriti ta pärast etapivõitu, sest tema põhjaplaat oli liiga kulunud, ja talle määrati 2 sõidu pikkune osaluskeeld. Meeskondlikult jäi Benetton nõrga teise sõitja tõttu 103 punktiga teiseks Williamsi järel, kelle eest sõitsid põhiliselt Hill, Mansell ja David Coulthard.
1995. aastaks palkas Benetton Schumacheri kõrvale Johnny Herberti, sest Järvilehto vormelikarjäär sai läbi ja Verstappenit ei peetud piisavalt heaks sõitjaks, Verstappen jäi meeskonna testisõitjaks. Schumacher võitis 4 kvalifikatsiooni, 9 etappi ja sõitis 8 kiireimat ringi ning kaitses 102 punktiga maailmameistritiitlit. Järgnesid Hill (69), Coulthard (49) ja Herbert (45). Meeskondlikult saavutas Benetton 137 punktiga kindla võidu Williamsi (112) ees.
1996–2006: Ferrari[muuda | muuda lähteteksti]
1996. aastal toimusid meeskondade koosseisus olulised muudatused. Eelmise aasta Ferrari sõitjad Jean Alesi ja Gerhard Berger palgati mõlemad Benettoni ja Schumacher läks nende asemele Ferrari esisõitjaks. Tema kõrvale palgati Jordanist Eddie Irvine. Herbert lahkus Sauberisse ja lõpetas seal kõigest ühel etapil punktikohal.
Williams oli tehniliselt teistest meeskondadest peajagu üle. Ta saavutas individuaalse kaksikvõidu: Hill võitis 97 punktiga Jacques Villeneuve'i (78) ees. Schumacher võitis 4 kvalifikatsiooni ja 3 etappi ning sõitis 2 kiireimat ringi. Nii tuli ta 59 punktiga kolmandaks, edestades Alesit (47), Häkkist (31) ja Bergerit (21). Kuigi Irvine katkestas vahepeal 8 etappi järjest ja jäi 11 punktiga 10. kohale, saavutas Ferrari siiski 70 punktiga teise koha Benettoni (68) ees.
1997. aastal saavutas Schumacher 3 kvalifikatsiooni- ja 5 etapivõitu ning sõitis 3 etapil kiireima ringi. Enne viimast etappi, Euroopa Grand Prix'd Jerezis juhtis ta Villeneuve'i ees 1 punktiga. Kui Villeneuve hakkas viimasel etapil Schumacherist mööda sõitma, põhjustas Schumacher temaga kokkupõrke, lootes, et kui mõlemad katkestavad, tuleb tema maailmameistriks. Täpselt sel viisil oli ta maailmameistriks tulnud 3 aastat varem. Kuid katkestama pidi üksnes Schumacher, Villeneuve sõitis edasi ning lõpetas isegi 3. kohaga, mis tegi temast maailmameistri ja andis 81 punkti. Kohtunikud otsustasid Schumacheri diskvalifitseerida, mistõttu hooaja kokkuvõttes järgnesid Villeneuve'ile Heinz-Harald Frentzen (42 punkti), Coulthard ja Alesi (36) ning Berger ja Häkkinen (27). Irvine oli 24 punktiga seitsmes. Meeskondlikult tuli maailmameistriks Williams (Villeneuve ja Frentzen) 123 punktiga. Ferrarile jäeti meeskondlikus arvestuses Schumacheri 78 punkti siiski alles ja 102 punkti andsid teise koha. Järgnesid Benetton (peamiselt Alesi ja Berger) 67 ning McLaren (Häkkinen ja Coulthard) 63 punktiga.
1998. aastal võitis Schumacher 3 kvalifikatsiooni (hooaja 3 viimast) ja 6 etappi ning sõitis 6 etapil kiireima ringi. See andis 86 punktiga teise koha Häkkise (100 punkti) järel. Järgnesid Coulthard (56), Irvine (47), Villeneuve (21) ja Hill (20). Meeskondlikult võitis McLaren (Häkkinen ja Coulthard, 156 punkti) Ferrari (133) ees.
1999. aastal võitis Schumacher 3 kvalifikatsiooni ja 2 etappi ning sõitis 5 etapil kiireima ringi. Kuid Silverstone'is ütlesid juba 2. ringil üles auto pidurid ja Schumacher sõitis rajapiirdesse, murdes oma jala. Ta pidi vahele jätma järgmised 6 etappi, mille jooksul teda asendas Mika Salo. Alles viimasel kahel etapil oli ta tagasi, võites mõlemal kvalifikatsiooni ja sõites kiireima ringi, kuid lõpetades mõlemad etapid teisena. Häkkinen kaitses 76 punktiga maailmameistritiitlit, sest suutis viimase etapi võita. Irvine jäi 74 punktiga teiseks Frentzeni (54), Coulthardi (48) ja Schumacheri (44) ees. Meeskondlikult suutis Ferrari 128 punktiga edestada McLarenit (Häkkinen ja Coulthard, 124).
2000. aastal lahkus Irvine Ferrarist, sest talle ei meeldinud olla meeskonna teine number, kes peab käsu peale Schumacheri endast mööda laskma. Ta lahkus Jaguari Johnny Herbert kõrvale, kes ei saanud ühtki punkti, ja Irvine sai 4 punktiga 13. koha. Tema asemele palgati Rubens Barrichello. Schumacher võitis 9 kvalifikatsiooni ja 9 etappi ning sõitis 2 etapil kiireima ringi. Ta võitis 4 viimasel etapil nii kvalifikatsiooni kui etapi ja tuli 108 punktiga maailmameistriks Häkkise (89), Coulthardi (73) ja Barrichello (62) ees. Meeskondlikult võitis Ferrari 170 punktiga, McLareni sõitjad said kokku 162 punkti.
2001. aastal võitis Schumacher 11 kvalifikatsiooni ja 9 etappi ning saavutas 3 etapil kiireima ringi. Ta tuli maailmameistriks pretsedenditu 58-punktise vahega Coulthardi ees (123 ja 65 punkti). Barrichello oli 56 punktiga kolmas ja Ferrari 179 punktiga meeskondlik maailmameister.
2002. aastal lõpetas Schumacher kõik etapid esimesena (11 korda) või teisena (5 korda), välja arvatud 2. etapil Malaisias, kus ta oli kolmas. Schumacher võitis 7 kvalifikatsiooni ja 11 etappi ning sõitis kiireima ringi 7 etapil. Ferrari saavutas 9 kaksikvõitu, sealjuures tuli kaksikvõit 5 viimasel etapil. Schumacher tuli 144 punktiga maailmameistriks Barrichello (77) ees. See vahe (67 punkti) oli jällegi rekordiline. Meeskondlikult tuldi 221 punktiga ülikindlalt maailmameistriks.
2003. aastal võitis Schumacher 5 kvalifikatsiooni ja 6 etappi ning saavutas 5 etapil kiireima ringi. Ta tuli 93 punktiga maailmameistriks, tagades selle tiitli seekord alles viimasel etapil. Teiseks tuli Kimi Räikkönen 91 punktiga Juan Pablo Montoya (82) ja Barrichello (65) ees. Ferrari tuli 158 punktiga maailmameistriks Williamsi (144) ja McLareni (142) ees.
2004. aastal võitis Schumacher 13 esimesest etapist 12 ja neist 7 olid kaksikvõidud Barrichelloga. Kokku võitis Schumacher 13 etappi ja 8 kvalifikatsiooni ning sõitis 10 etapil kiireima ringi. Ta tuli 148 punktiga maailmameistriks Barrichello (114) ees. Järgnesid Jenson Button (85) ja Fernando Alonso (59). Meeskondlikult võitis Ferrari 262 punktiga BARi (119) ees.
.jpg)
2005. aastal toimus murrang: Ferrari ei olnud enam parim meeskond. Schumacher võitis üksnes 1 kvalifikatsiooni ja 1 etapi ning sõitis 3 etapil kiireima ringi. Ainus etapp, mille ta võitis, oli 2005. aasta USA Grand Prix, mida meeskonnad üldiselt boikottisid ja kus osales üksnes 6 sõitjat. Hooaja kokkuvõttes võitis Alonso (133 punkti) Räikköse (112 punkti) ja Schumacheri (62) ees. Barrichello sai 38 punktiga 8. koha. Meeskondlikult oli Ferrari 100 punktiga Renault' (191) ja McLareni (182) järel kolmas.
2006. aastal võitis Schumacher 4 kvalifikatsiooni ja 7 etappi ning sõitis 7 etapil kiireima ringi. Alonso ei saanud hooaja 9 esimesel etapil teisest kohast halvemat, aga hooaja teisel poolel jõudis Schumacher talle järele ja 2 etappi enne lõppu sai ta kättegi, aga viimastest etappidest sai Alonso taas 1. ja 2. koha ning tuli 134 punktiga maailmameistriks Schumacheri (121) ees. Sel aastal oli Schumacheri meeskonnakaaslane Felipe Massa, kes sai 80 punktiga kolmanda koha. Barrichello sõitis koos Buttoniga Hondas ja sai 30 punktiga 7. koha. Meeskondlikult võitis Renault 206 punktiga Ferrari (200) ees.
Hooaja lõpul otsustas Schumacher võistlusspordist loobuda, kuid järgmisel kolmel hooajal jätkas ta aeg-ajalt Ferraride testimist.
Pärast 2009. aasta Ungari Grand Prix'd, kus Massa raskelt vigastada sai, kutsuti Schumacher teda asendama. Pärast teste otsustasid arstid siiski teda mitte Vormel 1 rooli lasta.[2] Saatuslikuks sai kevadel toimunud mootorrattaõnnetusel saadud kaelavigastus.[3]
Alates 2010: Mercedes[muuda | muuda lähteteksti]
23. detsembril 2009 teatas Mercedes ametlikult, et Schumacheriga on sõlmitud kolmeaastane leping ning sakslane naaseb 2010. aastal Vormel 1 sarja Mercedes Grand Prix koosseisus[4]. Saksamaa tehase meeskonnas hakkas sõitma kaks sakslast.
2010. aastal sõitis Schumacher Mercedese eest koos Nico Rosbergiga. Rosberg oli märksa parem, saades 19 etapist 14 korda parema ja 5 korda halvema koha kui Schumacher. Rosberg jõudis ka 3 korda esikolmikusse, Schumacher seda ei suutnud. Kokkuvõttes tuli Rosberg 142 punktiga 7. ja Schumacher 72 punktiga 9. kohale. Meeskondlikult oli Mercedes 214 punktiga 4.
2011. aastal jätkas Mercedes samas koosseisus. Schumacheri parimaks jäi 4. koht, Rosbergil 5. koht, kuid Rosberg sai kokku rohkem punkte: 89 76 vastu. Nad olid sellega hooaja kokkuvõttes 7. ja 8., Mercedes oli meeskondlikult 165 punktiga 4.
Michael Schumacheri autonumbrid[muuda | muuda lähteteksti]
Vormel 1 tulemused[muuda | muuda lähteteksti]
| Aasta | Meeskond | Šassii | Mootor | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | WDC | Punkte | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1991 | Team 7UP Jordan | Jordan 191 | Ford V8 | USA | BRA | SMR | MON | CAN | MEX | FRA | GBR | GER | HUN | BEL katk. |
14. | 4 | |||||||||
| Camel Benetton Ford | Benetton B191 | ITA 5 |
POR 6 |
ESP 6 |
JPN katk. |
AUS katk. |
|||||||||||||||||||
| 1992 | Camel Benetton Ford | B191B | Ford V8 | RSA 4 |
MEX 3 |
BRA 3 |
3. | 53 | |||||||||||||||||
| Benetton B192 | ESP 2 |
SMR Ret |
MON 4 |
CAN 2 |
FRA katk. |
GBR 4 |
GER 3 |
HUN katk. |
BEL 1 |
ITA 3 |
POR 7 |
JPN katk. |
AUS 2 |
||||||||||||
| 1993 | Camel Benetton Ford | Benetton B193 | Ford V8 | RSA katk. |
BRA 3 |
4. | 52 | ||||||||||||||||||
| Benetton B193B | EUR katk. |
SMR 2 |
ESP 3 |
MON katk. |
CAN 2 |
FRA 3 |
GBR 2 |
GER 2 |
HUN katk. |
BEL 2 |
ITA katk. |
POR 1 |
JPN katk. |
AUS katk. |
|||||||||||
| 1994 | Mild Seven Benetton Ford | Benetton B194 | Ford V8 | BRA 1 |
PAC 1 |
SMR 1 |
MON 1 |
ESP 2 |
CAN 1 |
FRA 1 |
GBR DSQ |
GER katk. |
HUN 1 |
BEL DSQ** |
ITA |
POR |
EUR 1 |
JPN 2 |
AUS katk. |
1. | 92 | ||||
| 1995 | Mild Seven Benetton Renault | Benetton B195 | Renault V10 | BRA 1 |
ARG 3 |
SMR katk. |
ESP 1 |
MON 1 |
CAN 5 |
FRA 1 |
GBR katk. |
GER 1 |
HUN katk. |
BEL 1 |
ITA katk. |
POR 2 |
EUR 1 |
PAC 1 |
JPN 1 |
AUS katk. |
1. | 102 | |||
| 1996 | Scuderia Ferrari | Ferrari F310 | Ferrari V10 | AUS katk. |
BRA 3 |
ARG katk. |
EUR 2 |
SMR 2 |
MON katk. |
ESP 1 |
CAN katk. |
FRA DNS |
GBR katk. |
GER 4 |
HUN 9 |
BEL 1 |
ITA 1 |
POR 3 |
JPN 2 |
3. | 59 | ||||
| 1997 | Scuderia Ferrari Marlboro | Ferrari F310B | Ferrari V10 | AUS 2 |
BRA 5 |
ARG katk. |
SMR 2 |
MON 1 |
ESP 4 |
CAN 1 |
FRA 1 |
GBR katk. |
GER 2 |
HUN 4 |
BEL 1 |
ITA 6 |
AUT 6 |
LUX katk. |
JPN 1 |
EUR katk. |
DSQ* | 78 | |||
| 1998 | Scuderia Ferrari Marlboro | Ferrari F300 | Ferrari V10 | AUS katk. |
BRA 3 |
ARG 1 |
SMR 2 |
ESP 3 |
MON 10 |
CAN 1 |
FRA 1 |
GBR 1 |
AUT 3 |
GER 5 |
HUN 1 |
BEL katk. |
ITA 1 |
LUX 2 |
JPN katk. |
2. | 86 | ||||
| 1999 | Scuderia Ferrari Marlboro | Ferrari F399 | Ferrari V10 | AUS 8 |
BRA 2 |
SMR 1 |
MON 1 |
ESP 3 |
CAN katk. |
FRA 5 |
GBR DNS |
AUT |
GER |
HUN |
BEL |
ITA |
EUR |
MAL 2 |
JPN 2 |
5. | 44 | ||||
| 2000 | Scuderia Ferrari Marlboro | Ferrari F1-2000 | Ferrari V10 | AUS 1 |
BRA 1 |
SMR 1 |
GBR 3 |
ESP 5 |
EUR 1 |
MON katk. |
CAN 1 |
FRA katk. |
AUT katk. |
GER katk. |
HUN 2 |
BEL 2 |
ITA 1 |
USA 1 |
JPN 1 |
MAL 1 |
1. | 108 | |||
| 2001 | Scuderia Ferrari Marlboro | Ferrari F2001 | Ferrari V10 | AUS 1 |
MAL 1 |
BRA 2 |
SMR katk. |
ESP 1 |
AUT 2 |
MON 1 |
CAN 2 |
EUR 1 |
FRA 1 |
GBR 2 |
GER katk. |
HUN 1 |
BEL 1 |
ITA 4 |
USA 2 |
JPN 1 |
1. | 123 | |||
| 2002 | Scuderia Ferrari Marlboro | Ferrari F2002 | Ferrari V10 | AUS 1 |
MAL 3 |
BRA 1 |
SMR 1 |
ESP 1 |
AUT 1 |
MON 2 |
CAN 1 |
EUR 2 |
GBR 1 |
FRA 1 |
GER 1 |
HUN 2 |
BEL 1 |
ITA 2 |
USA 2 |
JPN 1 |
1. | 144 | |||
| 2003 | Scuderia Ferrari Marlboro | Ferrari F2003-GA | Ferrari V10 | AUS 4 |
MAL 6 |
BRA katk. |
SMR 1 |
ESP 1 |
AUT 1 |
MON 3 |
CAN 1 |
EUR 5 |
FRA 3 |
GBR 4 |
GER 7 |
HUN 8 |
ITA 1 |
USA 1 |
JPN 8 |
1. | 93 | ||||
| 2004 | Scuderia Ferrari Marlboro | Ferrari F2004 | Ferrari V10 | AUS 1 |
MAL 1 |
BHR 1 |
SMR 1 |
ESP 1 |
MON katk. |
EUR 1 |
CAN 1 |
USA 1 |
FRA 1 |
GBR 1 |
GER 1 |
HUN 1 |
BEL 2 |
ITA 2 |
CHN 12 |
JPN 1 |
BRA 7 |
1. | 148 | ||
| 2005 | Scuderia Ferrari Marlboro | Ferrari F2004M | Ferrari V10 | AUS katk. |
MAL 7 |
3. | 62 | ||||||||||||||||||
| Ferrari F2005 | BHR katk. |
SMR 2 |
ESP katk. |
MON 7 |
EUR 5 |
CAN 2 |
USA 1 |
FRA 3 |
GBR 6 |
GER 5 |
HUN 2 |
TUR katk. |
ITA 10 |
BEL katk. |
BRA 4 |
JPN 7 |
CHN katk. |
||||||||
| 2006 | Scuderia Ferrari Marlboro | Ferrari 248 F1 | Ferrari V8 | BHR 2 |
MAL 6 |
AUS katk. |
SMR 1 |
EUR 1 |
ESP 2 |
MON 5 |
GBR 2 |
CAN 2 |
USA 1 |
FRA 1 |
GER 1 |
HUN 8 |
TUR 3 |
ITA 1 |
CHN 1 |
JPN katk. |
BRA 4 |
2. | 121 | ||
| 2010 | Mercedes Grand Prix | BHR 6 |
AUS 10 |
MAL katk |
CHN 10 |
ESP 4 |
MON 12 |
TUR 4 |
CAN 11 |
EUR 15 |
GBR 9 |
GER 9 |
HUN 11 |
BEL 7 |
ITA 9 |
SIN 13 |
JPN 6 |
KOR 4 |
BRA 7 |
ABU katk |
9. | 72 | |||
| 2011 | Mercedes Grand Prix | AUS katk |
MAL 9 |
CHN 8 |
TUR 12 |
ESP 6 |
MON katk |
CAN 4 |
EUR 17 |
GBR 9 |
GER 8 |
HUN katk |
BEL 5 |
ITA 5 |
SIN katk |
JPN 6 |
KOR katk |
IND 5 |
ABU 7 |
BRA 15 |
8. | 76 | |||
| 2012 | Mercedes Grand Prix | AUS katk |
MAL 10 |
CHN katk |
BHR 10 |
ESP katk |
MON katk |
CAN katk |
EUR 3 |
GBR 7 |
GER 7 |
HUN katk |
BEL 7 |
ITA 6 |
SIN katk |
JPN 11 |
KOR 13 |
IND 22 |
ABU 11 |
USA 16 |
BRA 7 |
13. | 49 |
| Võitja | 2. koht | 3. koht | punktidega finiš | punktideta finiš | Katkestas (Kat) | Diskvalifitseeritud (DSQ) |
| Ei kvalifitseerunud (DNQ) |
ei startinud (DNS) |
Ei harjutanud (DNP) |
Vigastatud või haige (Inj) |
Välja jäetud (EX) |
Ei saabunud finišisse (DNA) |
Reedene testisõitja (TD) - ainult 2003–2006 |
* Schumacher diskvalifitseeriti 1997. aasta MM-ilt ohtliku sõitmise eest, kui põhjustas kokkupõrke Villeneuve'iga. Punktidega oleks ta saanud teise koha.
** Schumacher võitis esialgu etapi, kuid diskvalifitseeriti pärast seda, kui kohtunikud leidsid sakslase auto põhjaplaadi liiga kulunud olevat.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Schumacheri pikkus on 174 cm, kaal 75 kg.
Ta elab Šveitsis, varem Vufflens-le-Châteaus Zürichi lähedal, alates 2007. aastast Glandis Genfi järve kaldal (30 km Genfist põhja pool).
Ta on alates 1. augustist 1995 abielus Corinna Schumacheriga (sündinud 2. märtsil 1969; neiupõlvenimi Betsch). Neil on kaks last: tütar Gina-Maria (sündinud 20. veebruaril 1997) ja poeg Mick (sündinud 22. märtsil 1999).
Schumacheri lemmikjook on õunamahl mineraalveega ning kokakoola, kuid ta joob viimast vaid siis, kui pudeli või purgi peal on Ferrari pilt[viide?].
Schumacheri hobid on kardisõit, jooksmine, mootorrattasõit, mäesuusatamine. Ka meeldib talle ratsutada. Ta on mänginud amatöörjalgpalli ja muuseas korraldanud ka vormelipilootide jalgpallimatše.
Viimati sõitis ta üliharuldase eritellimusel valmistatud sportauto Ferrari FXX-ga.
Ka Schumacheri poeg Mick (ja vennapoeg David) on hakanud tegelema mootorispordiga - ta alustas 2008. aastal kardisõiduga, kuid et vältida tähelepanu oma isa nime tõttu, sõitis ta algselt Mick Betschi (ema neiupõlvenime) all. 2015 läks ta üle Vormel 4 sarja, nüüd juba oma pärisnimega ja tuli nii ADACi kui ta Itaalia meistrivõistlustel teiseks. 2017 läks ta üle Vormel 3, lõpetades hooaja 12ndana, kuid järgmisel hooajal võitis sarja. 2019 läks ta üle Vormel 2 sarja, lõpetades hooaja 12ndana ja seejärel võitis 2020. aasta hooaja. Mick oleks pidanud tegema oma Vormel 1 debüüdi 2020. aasta Eifeli GP esimeses treeningsessioonis, kuid halva ilma tõttu jäi sessioon ära, selle asemel osaleb Mick esimest korda F1-sarjas 2021. aasta hooajal, sõites Haas-Ferrari tiimis.
Suusaõnnetus ja raske peatrauma[muuda | muuda lähteteksti]
29. detsembril 2013 kukkus Schumacher Prantsuse Alpides Méribeli lähistel koos pojaga suusatades peaga vastu kaljut ja sai raske peatrauma.[5][6] Arstide sõnul oleks ta tõenäoliselt surma saanud, kui poleks kandnud kiivrit.[7]
Kannatanu viidi pärast uuringuid kunstlikku koomasse. 2014. aasta 7. märtsil oli ta jätkuvalt koomas, tema seisund oli kriitiline, kuid stabiilne.[8][9] 4. aprillil esitas Schumacheri pressiesindaja avalduse, mille kohaselt võis Schumacheri juures täheldada "teadvuseloleku momente", pärast seda, kui teda oli hakatud järk-järgult koomast välja tooma.[10] 2014. aasta juuni keskpaigas tuli ta koomast välja ning viidi taastusravi saamiseks Grenoble'i haiglast üle Lausanne'i ülikooli haiglasse Šveitsis.[11][12][13]
Schumacheri tervislikku seisundit saadeti hindama Soome arst ja neurokirurg Juha Hernesniemi, kes ütles Schumacheri olukorra kohta, et see on täiesti lootusetu.[14]
2019. aasta 9. septembril võeti Schumacher Pariisis statsionaarsele ravile.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Michel Rose (9.09.2019). "Michael Schumacher admitted to Paris hospital for 'secret treatment' - Le Parisien". reuters.com (inglise). Reuters. Vaadatud 25.09.2019.
PARIS (Reuters) - Former Formula One world champion Michael Schumacher was admitted to a Paris hospital for “secret treatment” earlier on Monday, Le Parisien newspaper reported.
- ↑ Schumacheri naasmine sõltub arstidest
- ↑ Schumacher ei naasegi vormel-1 rooli
- ↑ Schumacher makes F1 return (inglise keeles)
- ↑ Kaarel Täll, Schumacheri peatrauma võis põhjustada kiivrikaamera, 16. veebruar 2014, veebiversioon (vaadatud 16.06.2014)
- ↑ Schumacheri kiirus õnnetushetkel oli 101 kilomeetrit tunnis?, 31. detsember 2013, veebiversioon (Vaadatud 16.06.2014)
- ↑ Noble, Jonathan (30. detsember 2013). "Helmet helped protect Michael Schumacher in skiing accident". Autosport. Haymarket Publishing. Vaadatud 30. detsember 2013.
- ↑ "Michael Schumacher 'still in wake-up phase'". CNN. 7. märts 2014. Vaadatud 16. märts 2014.
- ↑ Noble Jonathan (30. detsember 2013). "Doctors say Michael Schumacher's condition 'extremely serious'". Autosport. Haymarket Publishing. Vaadatud 30. detsember 2013.
- ↑ "Schumacher has 'conscious moments' – agent". BBC News. 4. aprill 2014. Vaadatud 4. aprill 2014.
- ↑ "F1 legend Michael Schumacher 'out of coma'". BBC. Vaadatud 16. juuni 2014.
- ↑ Mackay, Don; Robson, Steve (13. juuni 2014). "Michael Schumacher moved from intensive care to rehab ward as chances of full recovery fade". Mirror.co.uk. Vaadatud 14. juunil 2014.
- ↑ Michael Schumacher nicht mehr im Koma Er hat die Klinik in Grenoble bereits verlassen, Montag, 16.06.2014, 11:58, veebiversioon (vaadatud 16.06.2014) (saksa keeles)
- ↑ Michael Schumacher ja Usbeki diktaator. Soome tippkirurg tõttab appi lootuse kaotanutele
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Michael Schumacher |
- Michael Schumacheri sait (saksa ja inglise keeles)
- Michael Schumacher Formula1 History and Statistics andmebaasis (www.4mula1.ro) (inglise keeles)
- Michael Schumacher Formula One DataBase andmebaasis (www.f1db.com) (inglise, hollandi ja portugali keeles)
- Michaeli Schumacherist ChicaneF1.com-is