Coca-Cola

Coca-Cola
Tüüp	koola
Tootja	The Coca-Cola Company
Päritolumaa	Ameerika Ühendriigid
Tootmise algus	8. mai 1886
Värvus	karamell E-150d
Maitse	koolamaitseline
Variandid	Coca-Cola Light; Caffeine-Free Coca-Cola; Coca-Cola Zero; Coca-Cola Cherry; Coca-Cola Vanilla; Coca-Cola Citra; Coca-Cola Life; Coca-Cola Zero Cinnamon;
Sarnased tooted	Pepsi-Cola; RC Cola;

Coca-Cola ehk kokakoola (eesti kõnekeeles ka "koka" ja "koola", inglise keeles ka Coke) on karboniseeritud karastusjook, maailma populaarseim karastusjook^[viide?] ning esimene ja tuntuim koolajook.

Coca-Cola ja Coke on USA ettevõttele The Coca-Cola Company (peakontor Georgia pealinnas Atlantas) kuuluvad registreeritud kaubamärgid, mille all turustatakse mitut joogisorti, sealhulgas Coca-Cola Classic (klassikaline Coca-Cola) ja Coca-Cola Light. Coca-Cola logo on üks maailma tuntumaid kaubamärke ja lääne elulaadi sümbol. Nime osa "Cola" kasutatakse paljude teistegi koolajookide nimes.

Atlantas valmistati Coca-Colat esimest korda 1886. aastal. Joogi leiutaja John Pemberton ei turundanud aga jooki piisavalt. Ettevõtte omanikuks sai Asa Candler, kelle asutatud ettevõte toodab seda jooki tänapäevalgi. Candleri ja tema järglaste turundusoskus tegi Coca-Cola USA ja hiljem kogu maailma populaarseimaks karastusjoogiks.^[viide?]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Coca-Cola leiutas ameeriklane John Stith Pemberton. 1888. aastal, veidi enne leiutaja surma, omandas apteeker Asa Griggs Candler 2300 USA dollari eest kõik Coca-Cola õigused. 1892. aastal asutas ta ettevõtte The Coca-Cola Company ning aasta hiljem lasi Candler Coca-Cola kaubamärgiga kaitsta. Varsti turustas ta oma toodet juba kogu USA-s ja 1896. aastast ka naabermaades.

Atlanta ettevõte pani varsti tööle filiaalid Los Angeleses, Chicagos, Philadelphias, New Yorgis ja Dallases.

1904. aastal lasi Candler rajada ettevõtte peakontori Candler Building, millest sai 23 aastaks Atlanta kõrgeim hoone. Peakontori vundamenti lasi Candler paigutada vaskkastikese enda portreega ja pudeli Coca-Colaga.

Algul müüdi Coca-Colat lahtiselt, hiljem aga pudelites, mille kuju on saanud kaubamärgi tähtsaks osaks. Esimesena villiti Coca-Colat pudelitesse 12. märtsil 1896 Mississippi osariigis Vicksburgis. Algupärane Coca-Cola, mille retsept on jäänud saladuseks, sisaldas kuni 1903. aastani kokaiini (kuni 250 milligrammi liitri kohta)^[1], tervisekaitseseaduste karmistudes oli 1906. aastaks kokaiinisisaldust vähendatud (0,16 untsini). Coca-Colat on kritiseeritud negatiivsete mõjude tõttu.^[viide?] Joogi müügiedu on vahel ohustanud rivaalid, peamine konkurent on olnud Pepsi-Cola.

Alates 1886. aastast kuni 1959. aastani müüdi Coca-Colat püsiva hinnaga 5 senti pudel või klaas.

Üsna varakult hakati kokakoolat kõnekeeles nimetama sõnaga Coke. Coca-Cola Company ei pidanud aastakümneid seda õigeks ja ametlikes materjalides nimetati jooki alati täisnimega Coca-Colaks, sest ingliskeelne sõna coke tähendab koksi, mille sissevõtmine on ilmselt kahjulik, ja ettevõte ei soovinud oma tootele sellist kõrvaltähendust. Kuid kartus, et mõni konkurentidest tuleb tutule Coke'i-nimelise joogiga, sundis Coca-Cola Companyt 1941 paralleelnime Coke omaks võtma ja 1946 registreeris selle sõna kaubamärgina.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Läbipaistev Coca-Cola

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ (Wilhelm Fleischhacker, "Fluch und Segen des Cocain", Österreichische Apotheker-Zeitung (2006), 26; viidanud Ohler, 23:2017 Norman Ohler: "Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis" ehk ("Totale Rausch. Drogen im Dritten Reich."). Helios 2017. ISBN-10: 9949554977)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Coca-Cola koduleht
Andra Nõlvak Eesti toitumisekspert lükkab ümber Coca-Colaga seotud hirmud Õhtuleht, 11. august 2015

[1] (Wilhelm Fleischhacker, "Fluch und Segen des Cocain", Österreichische Apotheker-Zeitung (2006), 26; viidanud Ohler, 23:2017 Norman Ohler: "Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis" ehk ("Totale Rausch. Drogen im Dritten Reich."). Helios 2017. ISBN-10: 9949554977)

[1]