Saksa mark

Allikas: Vikipeedia
1 DEM kuldmünt 2001. aastast

Saksa mark (saksa keeles Deutsche Mark) oli Saksamaa rahaühik, tähis olenevalt situatsioonist kas DM või DEM.

Saksa mark võeti riigimarga asemel kasutusele kolmes Lääne-Saksamaa (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa) okupatsioonitsoonis 21. juunil 1948. Pärast majandus-, valuuta- ja sotsiaalliidu rakendumist Saksamaa Liitvabariigi ja Saksa Demokraatliku Vabariigi vahel 1. juulil 1990 muutus Saksa mark seaduslikuks maksevahendiks Ida-Saksamaal, asendades Saksa DV marka.

Saksa mark asendati 1. jaanuaril 1999 virtuaalselt ja 1. jaanuaril 2002 reaalselt euroga kursiga 1 euro (€)= 1,95583 DEM.

Kupüürid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksa marga paberraha toodeti kolmes seerias. Esimene seeria tuli käibele 1948 ja pangatähed meenutasid USA dollarit. Aastal 1948 vőeti käibele paberrahad väärtustega 5 ja 10 penni ning 1/2, 1, 2, 5, 10, 20, 50 ja 100 marka. 1949 asendati 5- ja 10- pennised ning 1/2- margased paberrahad 5-,10- ja 50- penniste müntidega. 1950 asendati ka 1- ja 2- margased kupüürid samaväärtusteliste müntidega. Teine seeria tuli käibele 19601965 ja pangatähtedel olid kujutatud saksa kunstnike maalid, peamiselt inimestest, lisandusid 500- ja 1000- margased rahatähed. Kolmas seeria tuli käibele 19912000 ja pangatähtedel olid kujutatud kuulsad sakslased, lisandus 200-margane. 1970ndatel aastatel muutusid ringluses ülekaaluliseks 5-margased mündid; sama väärtusega kupüürid säilisid, kuid olid eriti harva saadaval.

Kolmanda seeria rahatähed käibisid kaheksa kupüürina:

Mündid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üks mark jagunes 100 penniks (Pfennig).

  • 1 penn: läbimõõt 16,5 mm, randi paksus 1,38 mm, kaal 2 g, teras vasekattega, sile rant, esiküljel "1 pfennig", münditähis ja kaks viljapead, tagaküljel "Bank Deutscher Länder" (19481949); "Bundesrepublik Deutschland" (19501996), tammeistik ja aastaarv.
  • 2 penni (kaks varianti):
    1. variant: läbimõõt 19,25 mm, randi paksus 1,52 mm, kaal 3,25 g, vask, sile rant, esiküljel "2 pfennig", münditähis ja kaks viljapead, tagaküljel "Bundesrepublik Deutschland" (1950-1967/1969), tammeistik ja aastaarv.
    2. variant: läbimõõt 19,25 mm, randi paksus 1,52 mm, kaal 2,9 g, teras vasekattega, sile rant, esiküljel "2 pfennig", münditähis ja kaks viljapead, tagaküljel "Bundesrepublik Deutschland" (1968–1996), tammeistik ja aastaarv.
  • 5 penni: läbimõõt 18,5 mm, randi paksus 1,7 mm, kaal 3 g, teras messingkattega, sile rant, esiküljel "5 pfennig", münditähis ja kaks viljapead, tagaküljel "Bank Deutscher Länder" (1949); "Bundesrepublik Deutschland" (1950-1996), tammeistik ja aastaarv.
  • 10 penni: läbimõõt 21,5 mm, randi paksus 1,7 mm, kaal 4 g, teras messingkattega, sile rant, esiküljel "10 pfennig", münditähis ja kaks viljapead, tagaküljel "Bank Deutscher Länder" (1949); "Bundesrepublik Deutschland" (1950-1996), tammeistik ja aastaarv.
  • 50 penni: läbimõõt 20 mm, randi paksus 1,58 mm, kaal 3,5 g, vase (75%) ja nikli (25%) sulam, rant rihveldatud kuni 1971, hiljem sile rant, esiküljel "Bundesrepublik Deutschland 50 Pfennig" ja münditähis, tagaküljel "Bank Deutscher Länder" (1949; harva ka 1950); "Bundesrepublik Deutschland" (1950-1996), tagaküljel puuistutajanna koos tammeistikuga ja aastaarv.
  • 1 mark: läbimõõt 23,5 mm, randi paksus 1,75 mm, kaal 5,5 g, vase (75%) ja nikli (25%) sulam, ruunid randil, esiküljel "1 Deutsche Mark" ja aastaarv, tagaküljel "Bundesrepublik Deutschland" (1950-1996), münditähis ja liidukull.
  • 2 marka (6 motiivi): läbimõõt 26,75 mm, randi paksus 1,79 mm, kaal 7 g, nikkel, kaetud vase-nikli seguga, randikiri "Einigkeit und Recht und Freiheit" (Saksamaa hümni 1. värss), tagaküljel liidukull, "Bundesrepublik Deutschland, 2 Deutsche Mark", münditähis ja aastaarv (1970–1996).
    1. motiiv (alates 1970): Konrad Adenauer (liidukantsler)
    2. motiiv (alates 1973): Theodor Heuss (liidupresident)
    3. motiiv (alates 1979): Kurt Schumacher
    4. motiiv (alates 1988): Ludwig Erhard (liidukantsler)
    5. motiiv (alates 1990): Franz Josef Strauß (Baieri peaminister)
    6. motiiv (alates 1994): Willy Brandt (liidukantsler)
  • 5 marka: läbimõõt 29 mm, randi paksus 2,07 mm, kaal 10 g, nikkel, kaetud vase-nikli seguga, randikiri "Einigkeit und Recht und Freiheit", esiküljel "Bundesrepublik Deutschland, 5 Deutsche Mark", tagaküljel aastaarv (1975–1996), münditähis ja liidukull. 5-margaseid münte esines ka meenemüntidena.
  • 10 marka (ainult meenemüntidena ja harva).

Münditähised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksamaa kasutab viit münditehast (rahapaja):
A-Berliin, D-München, F-Stuttgart, G-Karlsruhe, J-Hamburg.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]