Destilleeritud vesi

Allikas: Vikipeedia

Destilleeritud vesi (inglise distilled water) on destillatsiooni teel saadud (aurustatud ja seejärel kondenseeritud) ja lahustunud lisandeist (peamiselt sooladest) puhastatud vesi. Kuivjääk destilleeritud vees ei ületa 0,1 mg/l.[1][2]

Destilleeritud vee kuivjääk on eri andmeil 0,1[2] kuni 5 mg/l[1]. Vee erijuhtivus (ρ) on TEA entsüklopeedia kohaselt ligikaudu 2 x 105 Ωm[1]; Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis müüdava RO-EDI süsteemis eelpuhastatud vee erijuhtivus on 5-15 MΩ/cm, ülipuhta (PCR-i ja koekultuuri kvaliteediga) vee erijuhtivus 18,2 MΩ/cm[3].

Keemiliste võtetega kaks korda destilleeritud vett nimetatakse bidestilleeritud veeks ehk bidestillaadiks.

Vaatamata destilleeritud vee väiksemale lahustunud gaaside sisaldusele (võrreldes loodusliku veega), on destilleeritud vees süsinikdioksiidi tõttu pH neutraalsest lahusest (pH = 7) märksa väiksem: 5,4–6,6 (tavaliselt u 5,8)[1].

Biotoime[muuda | redigeeri lähteteksti]

Destilleeritud vee regulaarne joomine on inimesele kahjulik, kuna soolavaba vesi viib soolad organismist välja, kahjustades rakke. Soolade ülekülluse korral võib arst siiski destilleeritud vee joomist soovitada.[1][4]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 TEA entsüklopeedia 5. köide, 2010.
  2. 2,0 2,1 "Tehnikaleksikon" Tallinn:Valgus, 1981; cit. via ESTERM (vaadatud 23. detsembril 2012)
  3. Destilleeritud vesi Tartu Ülikooli kodulehel (vaadatud 23. detsembril 2012)
  4. Ivo Pilve "Hea vesi ei olegi absoluutselt puhas" Maaleht, 24. aprill 2011 (vaadatud 23. detsembril 2012)