Arutelu:Lauri Vahtre

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Kas LV ikka visati ülikoolist välja? Kas seal ei olnud mingi pehmem variant? Lugegu keegi, kel tema mälestusteraamat käepärast.

"See, mis Lauri Vahtrel näib olevat tegelikult südamel, selgub alles raamatu lõpus: Noor-Tartu lõpp ja julgeoleku ülekuulamised, Tauno Puki vereohver, ainsana Lauri Vahtre eksmatrikuleerimine vahetult enne ülikooli lõpetamist." http://www.ekspress.ee/arhiiv/1999/15/areen/Raamat.html 80.235.39.28 28. veebruar 2007, kell 16:28 (UTC)

Igatahes sai ta aasta hiljem ülikooli lõpetada, praegu jääb mulje, et ei saanud.

Siin on teisigi ebamäärasusi. Milles seisnes tema poliitikasse astumine ja millal see toimus? Rahvuslik Koonderakond Isamaa moodustus nelja erakonna ühinedes. Vaevalt oli ta kõigi nende sünni juures. Peale selle, sündmused tuleks esitada kronoloogilises järjekorras. Andres 4. veebruar 2007, kell 18:30 (UTC)

Vana poliitiku kohta liiga ilus lugu. "Doktorikonkurss" tuleks lisada, samuti filmikriitika. Mõned lingid:


Nõuniku konkurssi puudutav on ebaproportsionaalselt detailine (üle tähtsustatud). See sobiks minu meelest paari lausega kokku võetuna poliitilise tegevuse alaossa. 88.196.241.249 24. august 2011, kell 15:47 (EEST)[vasta]

samas on see kõige tähelepanuväärsem asi, mis Lauri Vahtrega seoses on viimastel aastatel toimunud. proportsioone saab õgvendada, kirjutades artikli muid osi põhjalikumaks.
teine võimalus on nõunikukonkursist tekitada eraldi artikkel, nagu poliitilistest skandaalidest mõnikord on tehtud — Lindiskandaal ja Edgar Savisaar on eraldi, kui veidi suuremat proportsiooni tegelast ja vastaval määral suuremat proportsiooni skandaali näiteks tuua. Ohpuu 24. august 2011, kell 19:09 (EEST)[vasta]
Asi on spekulatiivsem ja pole lindiskandaaliga päris võrreldav. Minu meelest pole sellest mingil juhul tarvis nii pikalt kirjutada – lihtsalt nenditagu, et selline asi oli ja põhjustast meelehärmi ning selle järel olgu nii mitu viidet nagu heaks arvatakse. Eeldaksin entsüklopeediast konkreetsemat stiili, (kokkuvõtvaid) üldistusi, vähem järjejutu stiilis vahtu (kes mis järjekorras mida ütles). 88.196.241.249 24. august 2011, kell 19:39 (EEST)[vasta]
Armas anonyym, ma ei kahtle, et sina niimoodi arvad. Mina arvan jälle teisiti. Eesti Vikipeedias kasutatakse suhteliselt vähe tsitaate ning kuna artiklid on siiani lyhikesed ja viideteta, kipuvad olulisedki asjad olema lyhidalt kokku võetud. Selle vastu aitab just nimelt see, kui terved artiklid kirjutatakse pikemateks ja põhjalikumateks. Eesti entsyklopeediatraditsioon on liialt nupsakate poole kaldu, sest me oleme harjunud piiratud trykimahuga nagu ENE-s, mitte põhjalike artiklitega nagu Britannicas. Veebientsyklopeedias pole aga põhjust seda järgida. Ega Vikipeedia Twitter ei ole. - Ja veel: natuke liiga paljude poliitikute artiklid säravad nagu prillikivid, ainsagi sõnata nendega seotud skandaalidest või kahtlustest. Ka seda ei saa tasakaalustatud lähenemiseks pidada. --Oop 24. august 2011, kell 20:57 (EEST)[vasta]
Aga kindlasti tuleb möönda, et see alajaotus (mis ka minu hinnangul on muu eluloo kõrval praegu proportsioonist väljas - kui muud alajaotused täienevad, siis võib-olla enam mitte) paikneb vales kohas ehk mingil juhul ei tohiks see olla eespool poliitilise tegevuse osa. Vahtre aastatepikkune tegevus poliitikuna on vaieldamatult olulisem kui üks poliitiline skandaal. See alajaotus tuleb liigutada kuhugi lõpu poole ja töökäigu ossa kirjutada sisse, et ta 2011. aastast KMis töötab. -- Toomas 24. august 2011, kell 21:03 (EEST)[vasta]
Kui tohib, siis arvan veel. Artikli pikkus ei tohiks olla eesmärk omaette. Kui tuua võimalikult palju tsitaate ja sündmuste käik, nii täpselt kui see vähegi on teada, on tervikuna aina ebaselgem mida öelda tahetakse. Üldistusvõime maksab ka midagi. Britannicas kirjutatakse rohkemast küll kui ENEs, aga sellegipoolest ei laskuta ju ebaolulistesse detailidesse, ega? Rohkem sisu ja vähem vahtu. Üks asi on, kui poliitiku artikkel särab nagu prillikivi ning teine asi, kui sinast musta pesu püüdlikult palju välja tuuakse ja siis veel selle ümber keerutatakse. Ei midagi isiklikku, kui paar ülidetailset uudislugu välja arvata, siis mulle väga meeldib tõlketöö ja muu, mis vikis teinud oled. 88.196.241.249 24. august 2011, kell 22:09 (EEST)[vasta]
Uudislugude halb omadus on, et neist on raske teha kokkuvõtteid, kuni nad lõppenud pole. Vahtre juhtum ilmselt on, Drambjan veel päriselt mitte. Iseasi, et Eesti meedias kokkuvõtvaid lugusid eriti ei ilmu ning ülevaade tuleb kuritihti ka takkajärgi tõepoolest kildhaaval kokku panna. Kui teema taltub ja tekib perspektiiv, saab suurema osa materjalist tõsta arutelulehele. Ja ikkagi leian ma, et paljusid teemasid tuleks Wikipedias käsitleda põhjalikumalt kui tavaliselt kombeks, sest Eesti veebimeedia tyypilistest nupukestest tasakaalustatud käsitlust ei teki, sestap on Wikipedial Eesti inforuumis selles suhtes suurem vastutus kui mõnelgi pool mujal. --Oop 24. august 2011, kell 22:45 (EEST)[vasta]
Pooldan pigem Oobi lähenemist. See muidugi tekitab probleeme, et ka meediakajastus tervikuna pole kunagi proportsionaalne. Andres 28. august 2011, kell 08:02 (EEST)[vasta]

"Eestlase aeg"[muuda lähteteksti]

põhimõtteliselt parafraseerisin artikli selles alajaotuses Mairi Kaasiku viidatud magistritöö refereeringuid. Tema viitab neid nii: Lauri Vahtre. Eestlase aeg. Uurimus eesti rahvapärase ajaarvamise ajaloost. Tallinn, Varrak 2000, lk 10–13, 16, 20, 27.

Kui kellelgi on käepärast "Eestlase aeg", siis võib minu esitatud viited Mairi Kaasiku magistritööle asendada viidetega "Eestlase ajale" endale.

ja kui keegi leiab yles mõne teadusliku arvustuse "Eestlase ajale", siis tuleks seda refereerida, et saaks kuidagi määrata töö kaalu. arvan, et tegu on teaduslooliselt olulise uurimusega. Ohpuu 2. september 2011, kell 15:13 (EEST)[vasta]

Siin on alapealkiri "Eestlase aeg", mis on väheinformatiivne ega võta kokku sisu, sest diplomi- ja kandidaaditöö ei kanna seda pealkirja. Andres (arutelu) 10. juuli 2019, kell 09:12 (EEST)[vasta]

Töö sõjamuuseumis[muuda lähteteksti]

"Aastatel 2015–2020 töötas Lauri Vahtre Eesti Sõjamuuseumis..."

Siit võib välja lugeda, et enam ei tööta seal. Praegu lause juures viidatud allikas sellist infot pole. --Minnekon (arutelu) 20. aprill 2020, kell 21:21 (EEST)[vasta]