Läänemere kilu

Allikas: Vikipeedia


Läänemere kilu
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Kiiruimsed Actinopterygii
Selts: Heeringalised Clupeiformes
Sugukond: Heeringlased Clupeidae
Perekond: Kilu Sprattus
Liik: Euroopa kilu sprattus
Alamliik: Läänemere kilu balticus
Trinaarne nimetus
Sprattus sprattus balticus
(Schneider, 1908)
Euroopa kilu, mis on väga sarnane läänemere kilule

Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala, euroopa kilu (Sprattus sprattus) alamliik.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Läänemere kilu leidub Atlandi ookeani kirdeosas ning suuremas osas Läänemerest (teda ei leidu Põhjalahes ja Soome lahe idaosas.

Püügist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Püütud saaki hoitakse puhastamata ca 2–3 päeva, et kalakehade seedeelundkond saaks tühjeneda. Peale selle tuleb kalu kiirelt töödelda, et ei hakkaks domineerima ensüüm katalaas. Selleks kalad kas külmutatakse või toimetatakse kuivale maale rajatud töötlemistehastesse ehk viiakse otse tarbijatele – näiteks restoranidele ja turgudele jne.

Kulinaaria[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kalakehad on inimtoiduks olnud sajandeid ja seega on välja kujunenud ja kodustes majapidamistes tarvitusel hulganisti kilukehade kulinaarseid retsepte ja erinevaid valmistamisviise. Tuntumad neist: külmutamine, soolamine, kuivatamine, praadimine, keetmine, suitsutamine, marineerimine, grillimine, barbeque, aurutamine ja küllap eskimod lisaksid siia ka maa-sisese küpsetusprotsessi??? .

Kilu soolamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kilu soolasid meie esivanemad peaasjalikult sügisperioodil. Kilu jäetakse rookimata, soovi korral üksnes pestakse kergelt. Nõrutatakse ning nõrgunud kilud laotakse õhukindlatesse nõudesse ehk klaaspurkidesse kõhud ülesse poole. Kilukihtide vahele raputatakse soola ja vürtsi segusid ning mõni loorberileht iga üle paari kilukihi. Soolatud kilud koos soolamisnõuga paigutatakse kindlasti jahedasse, muidu hakkavad kilud lagunema mitte soolduma.

Kilude soolamise retsept aastast 1927

40 naela kilu, 5-7 naela peent inglise soola, 3 loodi vürtsi, 2 loodi pipart, 1 lood muskaatõit, 1/2 loodi muskaatpähklit, 1/2 loodi ingveri, 1 lood kaneeli, 1/2 loodi nelki, 1/2 loodi koriandrit, 4 loodi salpeetrit, 1/4-1/2 naela suhkrut ja mõned loorberi lehed.

Kõik eelpool nimetatud vürtsid, peale loorberilehtede peab peeneks jahvatama.

Kilukehade keemiline koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimetus ja kogus

  • Vett 60–80 %
  • Rasva 0,4–22%
  • Valke 19–27%

Rasvhapped %[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rasvahepte koostis ja kogus sõltub aastaegadest merekeskkonnas: enne talve e oktoobris-novembris säilitavad kilud söögi olemasolu korral rohkem rasvasid ,milledest kala talvekuudel eluneb.

rasedus

Küllastunud rasvhapped kokku 27,7

Monoküllastamata rasvhapped 42,8

Polüküllastamata oomega 3 rasvhapped kokku 24,2

Polüküllastamata oomega 6 rasvhapped kokku 1,6

Mikro ja makromineraalid (mg/100 g)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Steroolid[muuda | redigeeri lähteteksti]


Aminohapped g/100 g[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alaniin 1,0

Arginiin 1,1

Asparagiinhape 1,8

Fenüülalaniin 1,0

Glutamiinhape 2,5

Glütsiin 0,8

Histidiin 0,4

Isoleutsiin 0,9

Leutsiin 1,4

Lüsiin 1,3

Metioniin 0,5

Proliin 0,7

Seriin 0,7

Treoniin 0,8

Trüptofaan -

Türosiin 0,7

Valiin 0,9

Proteiini indeks (aluseks 100) 128

Rasvlahustuvad vitamiinid µg/100 g[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • A -
  • D 18,7
  • E 1,2 mg/100 g

Veeslahustuvad vitamiinid mg/100 g[muuda | redigeeri lähteteksti]

Süsivesikud 0 g/100 gr kohta[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kiudained 0 gr
  • Tärklised 0 gr
  • Suhkrud 0,0 gr

Glükeemiline indeks (GI aluseks suhkur 100) 0

Põletiku soodustamise indeks (päevas netto 50) - 186, keskmiselt põletikku soodustav

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kalatoitude valmistamise käsiraamat, Karl Oskar, Tln. 1927

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]