Läänemere kilu
| Läänemere kilu | ||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Taksonoomia | ||||||||||||||||
|
||||||||||||||||
| Trinaarne nimetus | ||||||||||||||||
| Sprattus sprattus balticus (Schneider, 1908) |
Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala, euroopa kilu (Sprattus sprattus) alamliik.
Sisukord |
[redigeeri] Levik
Läänemere kilu leidub Atlandi ookeani kirdeosas ning suuremas osas Läänemerest (teda ei leidu Põhjalahes ja Soome lahe idaosas.
[redigeeri] Püügist
Püütud saaki hoitakse puhastamata ca 2-3 päeva, et kalakehade seedeelundkond saaks tühjeneda. Peale selle tuleb kalu kiirelt töödelda, et ei hakkaks domineerima ensüüm katalaas. Selleks kalad kas külmutatakse või toimetatakse kuivale maale rajatud töötlemistehastesse ehk otse tarbijatele- näiteks restoranidele ja turgudele jne.
[redigeeri] Kulinaaria
Kalakehad on inimtoiduks olnud sajandeid ja seega on välja kujunenud ja kodustes majapidamistes tarvitusel hulganisti kilukehade kulinaarseid retsepte ja erinevaid valmistamisviise. Tuntumad neist: külmutamine, soolamine, kuivatamine, praadimine, keetmine, suitsutamine, marineerimine, grillimine, barbeque, aurutamine ja küllap eskimod lisaksid siia ka maa-sisese küpsetusprotsessi??? .
[redigeeri] Kilu soolamine
Kilu soolasid meie esivanemad peaasjalikult sügisperioodil. Kilu jäetakse rookimata, soovi korral üksnes pestakse kergelt. Nõrutatakse ning nõrgunud kilud laotakse õhukindlatesse nõudesse ehk klaaspurkidesse kõhud ülesse poole. Kilukihtide vahele raputatakse soola ja vürtsi segusid ning mõni loorberileht iga üle paari kilukihi. Soolatud kilud koos soolamisnõuga paigutatakse kindlasti jahedasse, muidu hakkavad kilud lagunema mitte soolduma.
Kilude soolamise retsept aastast 1927
40 naela kilu, 5-7 naela peent inglise soola, 3 loodi vürtsi, 2 loodi pipart, 1 lood muskaatõit, 1/2 loodi muskaatpähklit, 1/2 loodi ingveri, 1 lood kaneeli, 1/2 loodi nelki, 1/2 loodi koriandrit, 4 loodi salpeetrit, 1/4-1/2 naela suhkrut ja mõned loorberi lehed.
Kõik eelpool nimetatud vürtsid, peale loorberilehtede peab peeneks jahvatama.
[redigeeri] Kilukehade keemiline koostis
Nimetus Kogus Vett 60-80 %
Rasva 0,4 – 22%
Valke 19-27%
[redigeeri] Rasvhapped %
Rasvahepte koostis ja kogus sõltub aastaegadest merekeskkonnas: enne talve e oktoobris-novembris säilitavad kilud söögi olemasolu korral rohkem rasvasid,milledest kala talvekuudel eluneb.
14:0 6,4
16:0 18,3
16:1* 5,4
18:0 2,0
18:1* 17,8
18:2 omega6 1,2
18:3 omega3 1,3
18:4 omega3 2,6
20:1* 6,2
20:4 omega3 0,7
20:4 omega6 0,2
20:5 omega3 6,1
22:1* 12,1
22:5 omega3 0,7
22:6 omega3 12,9
Küllastunud rasvhapped kokku 27,7
Monoküllastamata rasvhapped 42,8
Polüküllastamata oomega 3 rasvhapped kokku 24,2
Polüküllastamata oomega 6 rasvhapped kokku 1,6
[redigeeri] Mikro ja makromineraalid Mg/100 gr
Sodium (Na) 279
Kaalium (P) 209
Kaltsium (ca) 47
Raud (Fe) 0,8
Selenium (Se) 0,01
Tsink (Zn) 2,2
Mangaan (Mn) 0,1
Magneesium (Mg) 16
Fosfor (P) 120
Vask (Cu) 0,07
[redigeeri] Steroidid (sterols ingl k)
Kolesterool 57
Fütosterool -
[redigeeri] Aminohapped g/100 g
Alaniin 1,0
Arginiin 1,1
Asparagiinhape 1,8
Fenüülalaniin 1,0
Glutamiinhape 2,5
Glütsiin 0,8
Histidiin 0,4
Isoleutsiin 0,9
Leutsiin 1,4
Lüsiin 1,3
Metioniin 0,5
Proliin 0,7
Seriin 0,7
Treoniin 0,8
Trüptofaan -
Türosiin 0,7
Valiin 0,9
Proteiini indeks (aluseks 100) 128
[redigeeri] Rasvlahustuvad vitamiinid µg/100 g
A -
D 18,7
E 1,2 mg/100 g
[redigeeri] Veeslahustuvad vitamiinid mg/100 g
Tiamiin B1 0,08
Riboflaviin B2 0,15
Niatsiin B3 4,7
Pantoteenhape B5 0,6
Püridoksiin B6
Kobalamiinid B12 7 µg/100 g
[redigeeri] Süsivesikud 0 g/100 gr kohta
Kiudained 0 gr
Tärklised 0 gr
Suhkrud 0,0 gr
Glükeemiline indeks (GI aluseks suhkur 100) 0 Põletiku soodustamise indeks (päevas netto 50) - 186, keskmiselt põletikku soodustav
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Kirjandus
• Kalatoitude valmistamise käsiraamat, Karl Oskar, Tln. 1927
[redigeeri] Välislingid
- http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SPRSPR2.htm
- A. Dänhardt, A. Temming, Effects of haul duration on the physical condition of sprat larvae
- Andreas Dänhardt, Myron A. Peck, Catriona Clemmesen & Axel Temming DEPTH-DEPENDENT NUTRITIONAL CONDITION OF SPRAT (SPRATTUS SPRATTUS) LARVAE IN THE CENTRAL BORNHOLM BASIN, BALTIC SEA
