Kasutaja:Daljus/Belgia põllumajandus
Põllumajandus[muuda | muuda lähteteksti]
Põllumajanduse tähtsus riigi majanduses.[muuda | muuda lähteteksti]
Belgia põllumajanduse osa SKTs on väga väike - vaid 0,8% ja hõivatud ainult 2%[1], tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on väike ja tähtsusetu, sest peaaegu kogu tööealine rahvastik ei tegele põllumajandusega.
Põllumajanduse arengu eeldused.[muuda | muuda lähteteksti]
Belgia pinnamood on peamiselt tasane, aga lõunaosas asuvad Ardennid. Belgia asub parasvöötmes. Belgias on ülekaalus lehtmetsad. Ardennide piirkonnas on ebaviljakad mullad ja külm kliima, sellepärast põllumajandus seal ei ole arenenud. Keskplatool asuvad väga viljakad mullad ja viljakad alluviaalmullad asuvad Flandria madalikul, sellepärast kogu põllumajandus on keskendatud seal. Belgias on soodne kliima, mis annab võimalust aedvilju kasvatada 9-11 kuud aastas.
Maakasutamise struktuur[muuda | muuda lähteteksti]
2011. aasta seisuga põllumaa hõlmab peaaegu poolt Belgia pindalast (43,3%)[2], sellest 27,2% on haritav maa ja 16,1% on rohumaad. Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,8% riigi territooriumist. Metsaga on kaetud 22,4% Belgia territooriumist. 33,5% maast on muud maad - peamiselt mäestikud ja tasandikud.
Põllumajanduse geograafia[muuda | muuda lähteteksti]
Taimekasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige rohkem Belgias kasvatatakse suhkrupeeti[3] (5,4 mln t), lehmapiima (3,4 mln t), kartulit (2,9 mln t), sealiha (1,1 mln t), kanaliha (362 tuh t), porgandeid (317 tuh t), pirne (236 tuh t), tomateid (231 tuh t), õunu (220 tuh t) jms.
Loomakasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
Belgias peetakse palju erinevaid loomi. Loomade arv seisuga 2013. aasta FAO andmetel sead - 6,6 mln[3], veised - 2,5 mln, lambad - 114 tuh , kitsed - 40 tuh , kanad - 36 tuh ja hobused - 33 tuh. Ka kasvatatakse parte ja jäneseid.
.jpg)
Toiduainetööstus[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige rohkem Belgias toodetakse odraõlut (1,9 mln t), suhkrut (820 tuh t), rapsiõli (577 tuh t), margariini (388 tuh t) ja melassi (180 tuh t)[3].
Samuti Belgias toodetakse lehmapiima (3,4 mln t), kanamune (2,6 mln t), sealiha (1,2 mln t), kanaliha (512 tuh t) ja veiseliha (215 tuh t)[3].
Liisaks toodetakse searasva (50,2 tuh t) ja rasva (17,5 tuh t)[3].
Kaubandus[muuda | muuda lähteteksti]
Import[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige rohkem Belgia impordib vett (5,1 mln t), nisu (3,4 mln t), rapsi (2,2 mln t), otra (1,7 mln t), kartulit (1,4 mln t) ja soojaubasid (1,4 mln t)[3].
Eksport[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige rohkem Belgia ekspordib külmutatud kartulit (1,4 mln t), banaane (1,3 mln t), toidujäätmed (1,3 mln t), odraõlut (1,1 mln t) ja külmutatud juurvilju (1,1 mln t)[3].
Sellest võiks järeldust teha, et Belgias on ülekaalus import.