Jussi loodusrada

Jussi loodusrada (märts 2020)

Jussi loodusrada on reljeefse maastikuga looduse õpperada Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal.

Raja tutvustus

Jussi loodusrada on 8,8 kilomeetri pikkune ning läbib vahelduva maastikuga kanarbikunõmme, lava- ja küngasmõhnasid, eri metsatüüpe ja Jussi järvemaastikku. Rada algab Soodla jõel asuva Koersilla parkla juurest, kulgeb üles-alla mööda Jussi järvede äärde jäävaid oose ja jõuab Jussi nõmmele, mis on Eestis ainulaadne tundrailmeline looduskooslus. Rada on tähistatud kollaste värvimärkidega puudel.

Jussi loodusrada kuulub Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Oandu–Aegviidu–Ikla matkatee hulka, mis on 375 kilomeetri pikkune kogu Eestit läbiv matkarada, mille üks ots asub põhjaranniku lähedal RMK Oandu looduskeskuses ning teine Eesti-Läti piiril Iklas.

Loodusraja huvipunktid

Jussi nõmm

Ajalugu

Jääajal peatus praeguse Jussi nõmme alal taanduva liustikujää serv, mis vormis vallseljakuid, mõhnasid ja orgusid ning kujundas ka järved. 20. sajandi alguses olid alad kaetud tiheda metsaga, kuid lagedaks jäi seal osaliselt juba 1920. aastate ulatuslike metsaraiete ajal. 1953. aastal rajati Kõrvemaale Nõukogude sõjaväe õppepolügoon. Polügoonil harjutati lahinglaskmist käsirelvadest, kahuritest ja raketiseadeldistest, tehti tankiõppusi ning pommitati lennukitelt ja helikopteritelt.

Taimestik

Metsapõlengute ja korduvate raiete tagajärjel on moodustunud ainulaadne kanarbikunõmm, mida ei ohusta metsatulekahjud, sest kanarbik suudab kiiresti uuesti kasvama hakata. Peale lillaka kanarbikuvaiba leiab sealt leesika tumerohelisi kogumikke, poro- ja põdrasamblike hallikaid laike, karutubaka leherosette ning kevaditi palu-karukella õisi ja seemnetutte. Samuti kasvab seal palju kuremarju, noori kaskesid ja suuremates lohkudes noor männimets.

Mõhnad

Jääajal sulanud liustikuservad on loonud mõhnastiku, kus leidub nii pealt tasaseid järskude nõlvadega lavamõhnu kui ka väiksemaid ümara kujuga küngasmõhnu. Kogu see geoloogiline väljanäitus on 150 hektari suurusel lagendikul hästi nähtav.

Jussi Mustjärv

Jussi Mustjärv (märts 2020)

Jussi Mustjärv on väikseim kuuest Jussi järvest. Järve pindala on 2 ha, kaldajoone pikkus 912 m, keskmine sügavus on 4,2 m ja suurim sügavus 9,5 m. Turbakaldast lahti rebenenud õõtsiku tükid moodustavad järvel ujuvaid saari. Järve põhi on mudane ja taimeliike on vähe. Kohati leidub järves väikest vesihernest ja hõljuvat turbasammalt. Kalu järves ei ole. Järve kaldal on väike lõkkeplats.

Jussi Väinjärv

Jussi järvedest põhjapoolseim on Jussi Väinjärv. Järve pindala on 5,8 ha ja suurim sügavus 4,2 m. Järve kallas on suures osas soostunud ja madal, lääne- ja põhjakaldal leidub ka liivast pinnast. Enne 1930. aastaid ühendati Väinjärv Suurjärvega, 1938. aastal rajati sealt väljavool Valgejõkke. Järv on taimerohke, kuid liike on vähe. Rohkesti on ujuvat penikeelt, vähem valget vesiroosi.

Jussi Linajärv

Jussi Linajärv (märts 2020)

Jussi Linajärve pindala on 5,5 ha, sügavus kuni 9,7 m. Vesi on puhas ja väga läbipaisetv. II maailmasõja ajal, mil piirkond oli jahimajand, ühendati kraaviga Jussi Linajärv ja Jussi Pikkjärv. Kuna Linajärve puhtas vees on vähe toitaineid, on järve taimestik liigivaene. Kõige rohkem esineb lamedalehist jõgitakjat, vähemal määral on väikest vesikuppu ja valget vesiroosi. Järves esineb ka haruldast järv-lahnarohtu. Kalastikus domineerib ahven, leidub haugi, järve on lastud hõbekokre.

Jussi Kõverjärv

Jussi järvestiku lõunapoolseim järv on omapärase kolmesopilise kujuga Kõverjärv. Järve pindala on 6,8 ha ja suurim sügavus 7,2 m. Kõverjärv on ühendatud Pikkjärvega. Järve vesi on pruunikas ja vähese läbipaistvusega. Taimestik on vaene, peamised on ujulehtedega taimed: väike-vesikupp, jõgitakjas, valge ja väike vesiroos. Kaldataimestikus leidub soovõhka. Kaladest leidub järves ahvenat, haugi ja hõbekokre.

Jussi Pikkjärv

Jussi Pikkjärv asub Jussi järvestiku keskel, kahe oosi vahel. Järve pindala on 6,1 ha, sügavus kuni 9,7 m. Pikkjärv on kraavide kaudu ühenduses Linajärve ja Kõverjärvega, viimaste veed valguvad Pikkjärve, põhjustades seal veevahetuse intensiivistumise. Keskmiselt vahetub Pikkjärve vesi iga 5 aasta järel. Taimestik on Pikkjärves liigivaene, leidub vaid 8 liiki. Rohkesti on haruldast väikest vesikuppu, lamedalehist jõgitakjat ja järv-lahnarohtu. Kaladest esineb seal ahvenat, haugi ja kokre.

Jussi Suurjärv

Jussi Suurjärv (märts 2020)

Jussi Suurjärv on järverühma suurim järv (20,1 ha), mis on ühendatud Jussi Väinjärvega. Mõlemad järved erinevad läänepoolsetest järvedest rohke taimestiku poolest. Suurjärvest lõunas ja kagus asub raba, kaldad on valdavalt madalad ja soostunud, ainult oosi poolne läänekallas on kõrge ja liivane. Kaldataimestikus esineb pilliroogu ja järvkaislat, veetaimedest on kõige ohtramalt ujuvat penikeelt ja valget vesiroosi.

Salumets

Põhja-Kõrvemaa ooside viljakatel ja veega hästi varustatud kamaramuldadel kasvavad salumetsad. Viljaka mulla tõttu on salumetsad väga liigirohked. Kunagi kasvasid seal laialehised metsad (tamme, pärna, valgepöögi, vahtra, saare ja jalaka), praeguseks on salumetsades peamisteks puuliikideks kuusk ja arukask, kohati esineb ka haaba ja pärna.

Jussi telkimisala

Jussi telkimisala asub Jussi Väinjärve ääres. Varustus: 1 kaetud lõkkekoht, 1 lahtine lõkkease grillrestiga, 6 pinki, 2 katusealust pinkide ja lauaga, 2 lõkkepuude varjualust, 2 kuivkäimlat, 2 prügikasti, infotahvel. Tarbevett saab kõrvalasuvast järvest.

Välislingid

• Kristina Traks. Jussi loodusrada: nõiduslik nõmm ja kuus järve Eesti Loodus, veebruar 2016, lk. 50-54
• Agaate Antson. Kaitseministeerium muudab ühe populaarseima matkapiirkonna ohualaks Postimees, 19. september 2019
• Tiina Neljandik. Läbi Põhja-Kõrvemaa metsade Eesti Loodus, märts 2003