Porosamblik

Allikas: Vikipeedia
Porosamblik

Porosamblik (Cladonia) on samblike perekond.

See on paljuliigiline perekond, mille üks varasem alamperekond eraldatakse tänapäeval eraldi perekonnaks põdrasamblik (Cladina). Enne eraldamist kandis kogu perekond põdrasambliku nime. Kuigi mõnes süsteemis on need perekonnad hiljem uuesti liidetud, ei puuduta see eestikeelseid nimesid: porosamblikud ja põdrasamblikud säilitavad oma nimed. Nende kõige silmatorkavam omavaheline erinevus on see, et põdrasamblikud moodustavad suuri mättaid ja võivad maapinna vaibana katta, seevastu porosamblikud on sageli lehterjad.

Porosamblikud on mitmesuguse kujuga (tihti lehterjad) samblikud, mis kasvavad maapinnal, kividel, puutüvedel ja isegi katustel. Pinnast, millel ta kasvab, ei võta ta toitaineid, ta vajab üksnes kõva substraati kinnitumiseks.

Porosamblik on saanud nime selle järgi, et ta on põhjapõtrade ja karibuude peamine toiduallikas. Põdrasamblikud on nime saanud sellesama järgi.

Teadupärast on samblikud seene ja vetika sümbioos. Porosamblike fütobiont ehk vetikapool on kõige sagedamini ainurakne rohevetikas trebuksia (Trebouxia). Trebuksialiike on maailmas tuhandeid.

Porosamblikele on omane kahekihiline tallus. Esmane kiht koosneb mitmesuguse suurusega (1–30 mm) soomustest, mis katavad substraati. Mõnikord võivad nad maapinna laialdaselt katta, aga kui samblik vananeb, siis võivad nad jääda harvemaks või isegi kaduda. Esmasest, rõhtsast kihist kasvab välja teisene, püstine kiht. Selle kõrgus on enamikul liikidel 2–8 cm, maksimaalselt 20 cm. See võib võtta mitmesuguseid vorme: leidub nii lihtsaid kepikujulisi, ühesuguste paksendustega, hõredalt ja tihedalt harunenud vorme. Sees on neil õõnsus, aga väljastpoolt on nad kaetud tihedalt liitunud hüüfidega, mis moodustavad nagu koore. Mõnel liigil see koorekiht puudub. Sisemises õõnsuses asub vetikate kiht. Püstise kihi tippudesse, harvem varte külgedele kasvavad viljakehad. Need on värvunud pruuniks, oranžiks või punaseks ja nende sees on värvitud eosed. Eosed on tillukesed, üherakulised, harvem neljarakulised.

Mõnd liiki porosamblikust eraldatakse antibiootilisi aineid ja nendest valmistatakse antibiootilise toimega kreemi.

Eesti liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis kasvab veidi üle 59 liiki porosamblikke:

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]