Järv-lahnarohi

Allikas: Vikipeedia
Järv-lahnarohi
Lycopodium complanatum nf.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Koldtaimed Lycopodiophyta
Klass: Lycopodiopsida
Selts: Lycopodiales või Isoetales
Sugukond: Lahnarohulised Isotaceae
Perekond: Lahnarohi Isoetes
Liik: Järv-lahnarohi
Ladinakeelne nimetus
Isoetes lacustris

Järv-lahnarohi (Isoëtes lacustris) on lahnarohuliste sugukonda lahnarohu perekonda kuuluv koldtaim.

Taime leidub Atlandi ookeani mõlemal kaldal. Euroopas elab ta Skandinaavias, Poolas, Põhja-Saksamaal, Madalmaades, Põhja-Prantsusmaal, Briti ja Fääri saartel ning Islandil. Põhja-Ameerikas kohtab teda Maine'i, Vermonti, New Hampshire', Massachusettsi, New Brunswicki ja Nova Scotia osariigis. Taim on Eestis haruldane, kuulub II kaitsekategooria liigina looduskaitse alla (Eestis kasvab ka muda-lahnarohi, mis on aga veel haruldasem ja kuulub esimesse kaitsekategooriasse).

Järv-lahnarohi kasvab Eestis oligotroofsetes ja semidüstroofsetes liivase või kivise põhjaga järvedes. Eelistab nõrgalt happelist vett. Kasvab 5–460 cm, välismaal vahel kuni 8 m sügavuses vees.

Tema lehed on 8–25, harva kuni 40 cm pikad ja 2–3 mm laiad, alusel kuni 5 mm laiused. Iga lehe alusel on eoskott, kus asuvad eosed. Lehti juurtega ühendav vars on väga lühike. Aastas kasvab varre otsa kaks täiendavat lehekogumit, kevadel ja sügisel. Taime kõrgus on 3–15 cm.

Paljunemine toimub tavaliselt hilissuvel või varasügisel. Eoskottides kasvab kahesuguseid eoseid: emased ehk megaspoorid, mille läbimõõt on 530–700 μm, ja isased ehk mikrospoorid, mille läbimõõt on mõni mikromeeter. Need eosed vabanevad eoskottidest ja alustavad uut elutsüklit.

Järv-lahnarohi on dekaploidne taim (10 komplekti kromosoome).