Eesti järved

Eesti järved on Eesti territooriumil asetsevad siseveekogud, millel puudub vahetu ühendus merega. Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%, kokku on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, mille pindala ületab 1 ha.

Suurimad on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi järv on koos Pihkva järvega Euroopas suuruselt viies (maailmas viienda kümne lõpus).

Valdav osa Eesti järvedest on madalad: enamasti alla 10 meetri; sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m).

Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve.

Enamik Eesti järvi on tekkelt mandrijäätekkelised. Leidub ka laukajärvi, rannajärvi, jõelookeist moodustunud järvi, karstijärvi, tehisjärvi ja meteoriiditekkeline Kaali järv.

Riikliku vaatluse alla kuuluvad: Peipsi järv, Võrtsjärv ja kaheksa väikejärve, Nohipalu Mustjärv, Nohipalu Valgejärv, Pühajärv, Uljaste järv, Rõuge Suurjärv, Ähijärv, Viitna Pikkjärv ja Mullutu Suurlaht.

Eesti järvetüübid

 Pikemalt artiklis Järvetüübid

Praegu jaotakse Eesti järved tüpoloogia järgi 12 tüübiks:

• alkalitroofsed järved
• oligotroofsed järved
• semidüstroofsed järved
• atsidotroofsed järved
• düstroofsed järved
• pehmeveelised eutroofsed järved
• kalgiveelised eutroofsed järved
• pehmeveelised miksotroofsed järved
• kalgiveelised miksotroofsed järved
• makrofüüdijärved
• hüpertroofsed järved
• halotroofsed järved

Vaata ka

• Järvetüübid
• Eesti järvede loend