Eesti järved

Allikas: Vikipeedia

Eesti järved on Eesti territooriumil asetsevad siseveekogud, millel puudub vahetu ühendus merega. Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%, kokku on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, mille pindala ületab 1 ha.

Suurimad on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi järv on koos Pihkva järvega Euroopas suuruselt viies (maailmas viienda kümne lõpus).

Valdav osa Eesti järvedest on madalad: enamasti alla 10 meetri; sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m).

Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve.

Enamik Eesti järvi on tekkelt mandrijäätekkelised. Leidub ka laukajärvi, rannajärvi, jõelookeist moodustunud järvi, karstijärvi, tehisjärvi ja meteoriiditekkeline Kaali järv.

Riikliku vaatluse alla kuuluvad: Peipsi järv, Võrtsjärv ja kaheksa väikejärve, Nohipalu Mustjärv, Nohipalu Valgejärv, Pühajärv, Uljaste järv, Rõuge Suurjärv, Ähijärv, Viitna Pikkjärv ja Mullutu Suurlaht.

Eesti järvetüübid [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Järvetüübid

Praegu jaotakse Eesti järved tüpoloogia järgi 12 tüübiks: [1]

Viited [muuda]

  1. I. Ott & T. Kõiv. Eesti väikejärvede eripära ja muutused. Tallinn, 1999

Vaata ka [muuda]