Maar

Allikas: Vikipeedia
Maarijärv Saksamaal
Unreki maar tekkis Alaskal 10-päevase purske tulemusena 1977.
Maari teke

Maar on suhteliselt madal, lamedapõhjaline ja lai vulkaaniline kraater, mis enamasti on täitunud veega, moodustades maarijärve.

Maarid on tekkinud vulkaaniliste plahvatuste tagajärjel. Plahvatuste põhjuseks on kuuma magma tungimine põhjaveekihti, mille tagajärjel osa põhjaveest aurustub ja põhjustab suure rõhu tõttu plahvatuse. Plahvatuse käigus väljapaiskunud materjal moodustab mõnikord kraatrivalli, milles tuff on segunenud mittevulkaanilise materjaliga. Kraatrisse aga koguneb vesi, mis moodustab järve. Maaris ei ole laavat.

Kuulsaimad maarijärved on Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Vulkaneifelis. Nende järgi on termin "maar" ka nime saanud ja see omakorda pärineb ladina sõnast "mare", mis tähendab 'meri'.

Maaride läbimõõt on 60–8000 m ja sügavus on 10–200 m. Kõige suuremad maarid asuvad Alaskal Sewardi poolsaarel, kus nende läbimõõt on 4–8 km ja sügavus kuni 300 m. Nad on suuremad sellepärast, et tekkisid suuremate plahvatuste tulemusena. Plahvatused on suuremad siis, kui tuline magma puutub kokku igikeltsaga.

Peale Vulkaneifeli on rohkesti maare ka Švaabi Juuras. Samuti on neid Prantsusmaal Auvergne'is, Etioopias, Islandil, Indias, Jaapanis ja Põhja-Ameerikas, sealhulgas Kesk-Ameerikas.