Hardi Tiidus
Allikas: Vikipeedia
Hardi Tiidus (8. november 1918 Tallinn – 21. märts 1999 Tallinn) oli eesti telesaatejuht, teletoimetaja, ajakirjanik ja tõlkija.
Ta lõpetas aastal 1937 Gustav Adolfi Gümnaasiumi[1]. Ta õppis aastatel 1937–1941 Tallinna Tehnikaülikoolis ehitusosakonnas. Teisest maailmasõjast võttis ta osa Eesti Laskurkorpuse koosseisus. Aastal 1952 lõpetas ta ajaloolasena Tartu Riikliku Ülikooli. Aastatel 1956–1978 töötas Eesti Televisioonis, kus ta juhtis ka telesaateid, sealhulgas "Vana hõbe".
Oli tuntud oma isikupäraste käitumismaneeride (koomilise varjundiga kõne jms.) ja välimuse poolest (mustad juuksed ja habe).
Sisukord |
Teoseid [muuda]
- "Tere, Inimene" (koos Olev Remsuga), Meelejahutaja raamatukogu nr. 6(28), Meelejahutaja AS 1995
- "Vana hõbe. Lugusid Vana-Kreekast ja Vana-Roomast", Ilo 1997, ISBN 9985571398
Tõlgitud raamatuid [muuda]
- Howard Fast. "Viimne piir", Eesti Riiklik Kirjastus 1951
- Heinrich Mann. "Kuningas Henri IV noorus" (värsside tõlge), Eesti Riiklik Kirjastus 1961
- Mark Twain. "Võhikud võõrsil", Eesti Riiklik Kirjastus 1963
- Mark Twain. "Kirjad Maa pealt", Eesti Raamat 1966
- Irwin Shaw. "Noored lõvid", Eesti Raamat 1969
- Lion Feuchtwanger. "Rebased viinamäel", Eesti Raamat 1973
- Edith Hamilton. "Antiikmütoloogia", Eesti Raamat 1975
- Robert Graves. "Jumal Claudius ja tema naine Messalina", Eesti Raamat 1978
- Robert Graves. "Mina, Claudius", Eesti Raamat 1978
Viited [muuda]
Välislingid [muuda]
- Hardi Tiiduse menüü: 50 grammi viina ja 6 sigaretti, Õhtuleht, 21. veebruar 2000
- Hardi Tiidus, Ristik 2006
- Vanad noored papad