Toivo Tootsen

Allikas: Vikipeedia
Merge-arrow.svg
See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Toivo Tootseni publikatsioonide loend. Lisainfot artikli arutelust

Toivo Tootsen Sündinud 17. juunil 1943. aastal Rõuges. Isa vanemad elasid Viitinas ja Ruusmäel, seejärel kolisid Rõugesse. Ema vanemad elasid Vana-Roosas, pärast vanaisa surma abiellus vanaema uuesti ja elas Krabil, hiljem Rõuges.

Abielus Reet Tõllasepaga, kellega on poeg Tõnis. Eelmisest abielust tütar Anneli ja poeg Jaan. Eesti Keskerakonna liige aastast 1994. Koolis käis Rõuge 7- klassilises koolis, lõpetas selle 1957. aastal. Edasi õppis Fr. R. Kreutzwaldi nimelises Võru I Keskkoolis. 1962. aastal lõpetas Võru Töölisnoorte Keskkooli, töötas Võru Maaparanduse Valitsuses. Edasised kooliskäimised olidki juba töö kõrvalt kaugõppes. Tartu ülikoolis õppis eesti keelt ja kirjandust, Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist.

Esimene töökoht oli Võru Maaparanduse Valitsuses. Algul abitööline-latipoiss, aga varsti sai tehnikuks ja seejärel vanemtehnikuks. Pärast keskkooli lõpetamist tuli Tallinna. Tööle sai algul Eesti Televisiooni mittekoosseisulise korrespondendina. 1963. aastal kutsuti ajaleht „Säde“ toimetuse kirjanduslikuks kaastööliseks. 1967. aastal kutsuti Eesti Raadiosse meelelahutussaadete toimetusse, juhtis seda toimetust 1996. aastani. 1995. aastal valiti Eesti Ajakirjanike Liidu esimeheks. Juba 1993. aastal hakkas tegelema ka poliitikaga, valiti Tallinna volikogusse ja oli seal üle kümne aasta Keskfraktsiooni esimees. 1999. aastal kandideeris Riigikogusse ning töötas seal kolmes koosseisus. On olnud maaelukomisjonis ja õiguskomisjonis; kaks aastat juhatas riigikaitsekomisjoni, hiljem oli selle aseesimees. 2011. aastast Tallinna Linnavolikogu liige.


Raamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toivo Tootsen on avaldanud mitmeid ajaleheartikleid ja kirjutanud ka raamatuid. Ta on ka lastearaamatute autor ja Joosep Jõhvi tegelaskuju looja.

"Tegijad"[muuda | redigeeri lähteteksti]

on 151-leheküljeline tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas köites ilmunud raamat, milles on seitse intervjuud. Raamatu annotatsioonis on kirjas, et see on väga õrn ja isiklik, samas kõiki eestlasi puudutav raamat, mis sisaldab raadioajakirjanikuna tehtud intervjuusid inimestega, kelle kohta võib öelda, et nemad on olnud tegijad - need, kes vormivad aega. Ja nendeks imelisteks tegijateks on: Arnold Rüütel, Edgar Savisaar, Liina Tõnisson, Arvo Haug, Vaino Väljas, Eha Kostabi ja Hardi Tiidus. ISBN 9949-10-079-8

"Maa ja mere peal"[muuda | redigeeri lähteteksti]

ehk 35 000 kilomeetrit mööda riigipiiri. Raamat on ilmunud sarjas "Maailm ja mõnda" aastal 1970, välja andjaks kirjastus Eesti Raamat. Autoriteks vennad, teleajakirjanik Ülo Tootsen ja raadioajakirjanik Toivo Tootsen.

"Seitsmes suurriik Eestis"[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fakte, mälestusi ja mõtteid Eesti Ajakirjanike Liidu 85. sünnipäeval. Autor on Eesti Ajakirjanike Liidu liige ja oli aastatel 1995—1997 EAL juhatuse esimees. Kirjastus Revelex 2004 ISBN 9949-10-566-8

"Jõhvi Joosepi lood"[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Jõhvi Joosepi jutupaun: 63-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat. Ilmunud kirjastuss Eesti Raamat 1975

"Jõhvi Joosepi juturaamat" 97 -leheküljeline pehmes köites raamat. Ilmunud kirjastuselt "Eesti Raamat" 1983. aastal. "Jõhvi Joosepi jutud" - 32- leheküljeline pehmes köites raamatuke. Ilmus 1996. aastal "Meelejahutaja Raamatukogu" sarjas ja oli selle huumoriraamatute sarja viimane, 34. raamat. Väljaandja Meelejahutaja AS. "Ajaviidet" - raamatuke sarjas "Meelejahutaja Raamatukogu" 32 lk. Väljaandja kooperatiiv "Helipilt" 1992. "Balti pressiliit" - ülevaade sellest, kuidas läbi raskuste sündis 1933. aastal Balti ajakirjanikke ühendav Balti Pressiliit. "Sihuke ma olen" - autobiograahiline väljaanne, sisaldab ka paarkümmend ajakirjanduses ilmunud olulisemat artiklit. 100 lk. Välja andnud 2005. aastal autor.

  • "Tosin aastat Toompea leival" ilmus 2011. aasta lõpus ja räägib humoristlikus võtmes riigikogulase elust ja tööst.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]


Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]