Henry Cavendish

Allikas: Vikipeedia
Henry Cavendish

Henry Cavendish (10. oktoober 1731 Nizza24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja.

Henry Cavendish sündis lord Charles Cavendishi (1704–1783) ja Ann Gray (suri 1733) pojana. Tema isapoolne vanaisa oli William Cavendish, teine Devonshire'i hertsog (1672–1729) ning emapoolne vanaisa oli Henry Grey, esimene Kenti hertsog (1671–1740).

Cavendish õppis Cambridge'i ülikoolis 17491753, kuid ei lõpetanud seda. Varaka mehena sisustas ta endale seejärel labori ja raamatukogu Londonis ja pühendus teadusele, eeskätt loodusteadustele, vältis meelelahutusi ja vastuvõtte. Raha ta teadusega ei teeninud.

Teadustegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uurides metallide reaktsioone hapetega, avastas Cavendish 1766 "põleva õhu" (vesiniku). Avastust kirjeldas ta teoses "Katsed kunstliku õhuga" (1766). Seetõttu peetakse teda üldiselt vesiniku avastajaks, kuigi alles Antoine Lavoisier näitas, et "põlev õhk" annab hapnikuga ühinedes vee, ja andis vesinikule nime. Ka Cavendish sai 1781 vesiniku ja hapniku reageerimisel vett, kuid avaldas tulemused alles pärast Lavoisier'd 1784.

Cavendish tegi kindlaks õhu koosnemise 78,33% "flogistoneeritud õhust" (tänapäeval lämmastik) ja 20,83% "deflogistoneeritud õhust" (tänapäeval hapnik). Lisaks leidis ta, et õhus on veel 0,83% tundmatut gaasi. Enam kui saja aasta pärast avastatigi õhus väärisgaas argoon.

1771 tegi Cavendish katseliselt kindlaks keskkonna mõju kondensaatori mahtuvusele. Samal aastal ennustas ta rea ainete dielektrilisi konstante. Ta sai ka süsihapet ja lämmastiku oksiide, töötas soojusmahtuvuse alal.

1776 võtis kasutusele elektrilise pinge mõiste, uurides elektrinähtusi ja elektrilaengute jagunemist elektrijuhtidel.

1797 määras Cavendish pöördkaalu abil gravitatsioonikonstandi suuruse ja selle abil arvutas ainult 1% veaga Maa massi. Gravitatsioonikonstandi määramine võimaldas arvutada ka Kuu, Päikese ja teiste taevakehade massi.

Henry Cavendish oli Londoni Kuningliku Seltsi liige aastast 1760. 1871. aastast on Cambridge'i ülikoolis Cavendishi-nimeline füüsikalabor.

Isiksus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Cavendish oli ebatavaliselt häbelik, naistesse suhtus koguni põlgusega. Ta ei loonud meeleldi tutvusi väljaspool perekonnaringi. Oma teenijaskonnale laskis Cavendish eraldi välistrepi ehitada ja keelas neil maja sees olevat treppi kasutada, et ta teenijatega trepi peal kokku ei peaks sattuma. Kui keegi tundmatu teda tänaval kõnetas, ei vastanud ta, vaid võttis kiiresti lähima voorimehe ja sõitis ära. Kahtlustatakse, et tal oli Aspergeri sündroom, mis on üks autismi vorme.

Cavendish annetas heategevuseks ja rahalistes raskustes tuttavatele suuri summasid. Sealjuures ei puutunud ta aga oma põhikapitali, vaid elas ainult selle protsentidest. Kuna tema enda vajadused olid väikesed, levisid jutud tema määratust rikkusest, mis olevat saadud alkeemia abil. Alkeemiat Cavendish ei harrastanud, kuigi oli sellega hästi kursis.

Ta vältis sageli oma tööde avaldamist ega teatanud oma avastustest vahel isegi kaasteadlastele. Alles James Maxwell vaatas läbi Cavendishist järele jäänud paberid perekonnarhiivis ja leidis, et too oli teinud hoopis rohkem avastusi kui seni arvatud, ent nende avastuste au oli läinud juba teistele. Näiteks oli Cavendish avastanud Richteri seaduse, Ohmi seaduse, Henry-Daltoni seaduse, Charles'i seaduse ja elektrilise konduktiivsuse põhimõtted. Kakssada aastat enne Albert Einsteini mõõtis Cavendish täpselt tähekiirte kõrvalekaldumist Päikese massi mõjul. 1879 avaldas Maxwell Cavendishi valitud tööd.

Teisalt väärib märkimist, et tänapäeval kummutatud flogistoniteooria veendunud pooldajaks jäi Cavendish kuni surmani.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]