Gemauerthofi lahing

Allikas: Vikipeedia
Gemauerthofi lahing
Osa Põhjasõjast
Toimumisaeg 1705. aastal
15. juulil 1705 (vkj)
16. juulil (Rootsi kalendri järgi)
26. juulil, 1705 (ukj[1])
Toimumiskoht Kuramaa hertsogiriigi territooriumil, tänapäeva Lätis Jelgava rajoonis Vilce vallas
Tulemus Rootsi vägede võit
Osalised
Rootsi Kuningriik Moskva tsaaririik
Väejuhid või liidrid
Adam Ludwig Lewenhaupt kindralfeldmarssal Boriss Šeremetev
Rudolph Felix Bauer
polkovnik Ignatov
polkovnik Kropotov
Jõudude suurus
ca 8 000 ca 8 000
I Riia • I Tönning • Humlebæk • Reinbeck • Travendali rahu • Varja • Pühajõe • I Narva (piiramine & lahing) • Petseri • Spilve (Daugava) • Räpina-Lokuta (Rappin) • Vastse-Kasaritsa (Neu-Kasseritz) • Rõuge (Rauge) • Erastvere • Druskininkai • I Vilnius • Kliszów • Wieluń • I Peipsi • Hummuli • Kraków • Nöteborg (Schlüsselburg) • Saladen • Pułtusk • Nyen • Systerbäck • II Peipsi • Kastre • Rakvere (Wesenberg) • Tartu • Toruń • Jakobstadt • Poznań • II Narva • Poniec (Punitz) • Mūrmuiža (Gemäuerthof) • Rakowitz • Varssavi Varssavi rahu • Praga • I Grodno • Wschowa (Fraustadt) • Nieśwież • Kleczk • Lachowitze • Altranstädti rahu • Kalisz • II Vilnius • II Grodno • Vinni-Pajusti • Hołowczyn • Malatitze • Rajovka • Lesnaja • Porvoo • Kolkanpää • Koniecpol • Veprik • Sokolki • Poltava • Perevolotšna • II Riia • Pärnu • Helsingborg • II Viiburi • Køge laht • II Tönning • Tallinn • Fladestrand • Møn • Gadebusch • Bender • Pälkäne • Helsingfors • Storkyro • Hankoniemi • Fehmarni väin • Rügen • Stralsund • Stresow • Kristiania • Gjellebekk • Dynekilen • Strömstad • Fredrikshald • Saaremaa • Stäket • Frederiksborgi rahu • Granhamn • Selånger • Uusikaupunki rahu

Gemauerthofi lahing (läti Mūrmuiža lahing) oli Põhjasõja käigus 1705. aastal Liivimaal Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vägede vahel toimunud lahing.

1704. aastal pärast August II Rzeczpospolita kuningatroonilt tõukamist valiti Poola kuningaks Karl XII toetav Stanisław Leszczyński. Vene väed kindralfeldmarssal Boriss Šeremetevi ja kindralmajor John Chambersi juhtimisel said käsu tungida Poola vasallriiki Kuramaa hertsogiriiki ning katkestada koos Rootsi vägedega Poolas ühendusteed Liivimaalt läbi Riia ja Polotski. Rudolph Felix Bauer tungis eelväega Jelgavani, kus sai sõjasaagiks kaks suurtükki.

Rootsi väed Adam Ludwig Lewenhaupti juhtimisel olid pärast välimarssi asunud laagrisse, kui said teate, et Mūrmuižale lähenes Drujast suur vene väekoondis (ca 8000 meest) 26 suurtükiga. Rootsi väed, kelle käsutuses oli ainult 16 suurtükki, moodustasid lahingukorra ning julgustatuna kindral Adam Ludwig Lewenhaupti poolt, ründasid vene vägesid. Lahingu algus oli vene vägedele soodsam, kuid pärast polkovnik Ignatjevi kasakatest ja kalmõkkidest ratsaväelaste läbitungi Rootsi kaitseliinist asusid need riisuma rootslaste moonavoore. Vasturünnaku teinud rootslaste väed sundisid ratsaväelased põgenema ning tekitasid selle käigus paanika ka venelaste jalaväes.

Lahingu tulemusel Moskva tsaaririigi väed taganesid, ratsavägi põgenes ja jalaväest sai ligikaudu 5000 meest surma, haavata või langes vangi. Rootsi väed said sõjasaagiks 13 kahurit ja 10 lahingulippu.

Rootsi väed võitsid lahingu, kuid juba 1705. aasta augustis vallutasid Moskva tsaaririigi väed Kuramaa, 4. septembril vallutasid Moskva tsaaririigi väed baltisakslase kindralmajor parun Carl Ewald von Rönne ja vürst Mihhail Mihhailovitš Golitsõni juhtimisel Miitavi ja 13. septembril Bauska, kuid järgmisel aastal langesid need taas Rootsi vägede kätte.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Peter Ullgren, Det stora nordiska kriget 1700-1721 (2008) Stockholm, Prisma. p. 128. ISBN 978-91-518-5107-5

,

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Gemauerthofi_lahing&oldid=5930245"