Druja

Allikas: Vikipeedia
Druja

[ dr'uuja ]
valgevene Друя
Druja
vene Друя
Druja

Coat of Arms of Druja, Belarus.png
Druja vapp
Flag of Druja.png
Druja lipp

Elanikke: 1500 (2006)

Koordinaadid: 55° 47′ N, 27° 27′ E55.78333333333327.45koordinaadid: 55° 47′ N, 27° 27′ E
Druja (Valgevene)
Red pog.svg

Druja valgevene keeles Друя, on agrolinnake (varem linn, alev ja küla) Valgevenes Viciebski oblasti Brasłaŭ rajoonis, Druja külanõukogu keskus. Asub Läti piiri ääres, Daugava ja Druika jõgede ühinemiskohas. Teisel pool jõge asub Läti asula Piedruja. Raudteeliini Varapajeva – Druja lõppjaam. 1500 elanikku (2006).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimest korda mainitakse aastal 1386, mil Druja oli Połacki vürstiriigi osa. Sellest ajast on säilinud nn. Borisi kivi raidkirjadega XII. sajandist. Sellest ajast on säilinud ka Druja kindluse varemed Daugava kaldal.

XV-XVI sajandil oli Druja Massalskite suguvõsa käes. 1525. aastal püstitati sinna frantsisklaste mungaordu bernardiinide haru klooster ja ehitati kirik. 1579. aastal külastas Pihkva sõjakäigul Drujat kuningas Stefan Batory.

1600. aastal sai Druja endale Lew Sapieha. 1618. aastal rajas Jan Stanisław Sapieha uue kindlustatud eeslinna, mis sai nimeks Sapieżyn (Сапежын]. 1620. aastal sai Druja linnaõigused. 1632. aastal põletasid Moskva väed Druja maha. XVII-XVIII sajandil oli Druja tähtis kaubanduskeskus.

Poola jagamisel läks osa Drujast Venemaa koosseisu 1772. ja teine osa 1796. aastal. 1904. aastal avati raudtee. Kuni 1917. aastani oli Druja Venemaa Keisririigi koosseisus, 19191939 kuulus Poolale, 19391991 kuulus Nőukogude Liidu koosseisu. 2009. aastal sai Drujast agrolinnake.

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]