Toulouse

Allikas: Vikipeedia
Toulouse

[ tul'uuz ]
prantsuse Toulouse
oksitaani Tolosa

Blason de Toulouse.png
Toulouse'i vapp
Pindala: 118,3 km²
Elanikke: 445 200 (2007)

Koordinaadid: 43° 36′ N, 1° 27′ Ekoordinaadid: 43° 36′ N, 1° 27′ E
Toulouse dot.png
Toulouse'i raekoda

Toulouse on linn Prantsusmaal, Midi–Pyrénées' pealinn ja Haute-Garonne'i departemangu keskus. Asub Garonne'i jõe ääres.

Tolosa läänegootide kuningriigi suurim ulatus tume- ja heleoranžiga, u. 500

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toulouse (Tolosa) oli tähtis Gallia linn. 106 eKr vallutasid selle roomlased.

419507 oli läänegootide Tolosa kuningriigi pealinn. Läänegoodid oli jõud Lääne-Euroopas 5.7. sajandini, kui roomlased oma riigi üle kontrolli kaotasid. Vastuseks vandaalide, alaanid ja sueebide sissetungile Rooma Hispaaniasse aastal 409 värbas Lääne-Rooma keisririigi keiser Honorius läänegoodid kontrolli taastamiseks territooriumil. Aastal 418 autasustas Honorius oma läänegootidest föderaate, andes neile maad Gallia Aquitanias (mis ulatus Püreneedest Garonne'i jõeni), kuhu asuda. Asustus moodustas tulevase läänegootide kuningriigi tuuma, mis lõpuks laienes üle Püreneede ja Pürenee poolsaarele.

Frangi riigis, Merovingide ajal valitses Toulouse'i linnast ja selle ümbrusest koosnevat Toulouse'i krahvkonda Toulouse'i krahv. Umbes aastal 628 asutas Dagobert I Akvitaania kuningriigi oma vennale Charibert I-le, kes valis Toulouse'i oma pealinnaks. Toulouse'i ajalugu taasalustab aastal 780 või 781, kui Karl Suur nimetas oma poja Ludwig Vaga Akvitaania kuningaks Toulouse'iga kui pealinnaga. Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga ja tema laste kehvadel päevadel kannatas Toulouse sarnaselt ülejäänud Lääne-Euroopaga. Seda piiras aastal 844 Charles II Paljaspea ja selle võtsid neli aastat hiljem normannid, kes seilasid aastal 843 Garonne'i pidi üles kuni linna müürideni. Umbes aastal 852 järgnes Quercy krahv Raymond I oma vennale Frédolonile kui Toulouse'i ja Rouergue krahv; temast alates on kõik hilisemad Toulouse'i krahvid nende järglased. Raymond I lapselapsed jagasid oma vanemate valdused; nendest Raymond II sai Toulouse'i krahviks ja Ermengaud Rouergue krahviks, kui Septimaania, Quercy ja Albi pärilikud tiitlid olid nende ühisvalduses. Raymond II pojapoeg Guillaume III abiellus Provence'i Emmaga ja andis osa sellest oma nooremale pojale Bertrand I de Forcalquierile. Guillaume'i vanem poeg Pons sai kaks last, kellest Guillaume IV oli oma isa järglane Toulouse'is, Albis ja Quercy's; samas noorem, Raymond IV, tegi ennast Rouergue krahvide tohutute valduste isandaks, abiellus oma nõbu, Provence'i pärijannaga, ja umbes aastal 1085 hakkas valitsema oma vanema venna tohutuid valdusi, kes oli veel elus. Pärilikud Toulouse'i krahvid valitsesid Toulouse'i linna ja seda ümbritsevat krahvkonda 9. sajandi lõpust kuni aastani 1271. Krahvid ja teised perekonna liikmed olid erinevatel aegadel ka Quercy, Rouergue'i, Albi ja Nîmes'i krahvid ning Gootia ja Provence'i markiid. Sellest ajast alates olid Toulouse'i krahvid suurimad isandad Lõuna-Prantsusmaal.

Keskajal oli Toulouse ajaloolise Oksitaania piirkonna pealinn. 12. sajandil oli linn katoliku kiriku poolt ketserlikuks kuulutatud usulise liikumise albilaste ehk katarite keskus.

Tööstus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peamised tööstusharud on lennuki- ja masinatööstus. Linnas toodeti Concorde'i lennukeid, tänapäeval koostatakse seal Airbusi lennukeid.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnas on kolm ülikooli, kus õpib kokku umbes 95 000 tudengit. Ülikool asutati 1229. aastal, 1969. aastal jagati kolmeks: Toulouse'i I ülikool, Toulouse-Le Mirail' ülikool ja Paul Sabatieri ülikool (vastavalt sotsiaal-, humanitaar- ja loodusteadused).

Toulouse'is tegutsevad ka École nationale de l'aviation civile ja Institut polytechnique des sciences avancées.

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna jalgpalliklubi FC Toulouse mängib Prantsusmaa esiliigas.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]