Friedrich Puksoo
Friedrich Puksoo (aastani 1935 Friedrich Puksov; esineb ka nimekuju Puksow; 23. jaanuar 1890 Meeksi vald, Naha küla, Sillaotsa talu (vkj 11.01.1890) – 18. oktoober 1969 Tallinn) oli Eesti raamatukogunduse rajaja.
Sisukord |
[redigeeri] Haridus
1897-1899 õppis Naha vallakoolis, 1899-1901 Räpina kihelkonnakoolis. 1901. aastal astus Tartu Aleksander I Gümnaasiumisse, mille 1909. aastal lõpetas. Samal aastal astus Tartu Ülikooli ajaloo-filoloogia teaduskonda klassikalise filoloogia erialale, mille lõpetas 1914 "vana-klassikalise filoloogia tõelise (gradueeritud) üliõpilasena" (ligikaudu cand. phil.).
[redigeeri] Raamatukogunduslik tegevus
1. jaanuarist 1920 kinnitati Puksoo Tartu Ülikooli Raamatukogu juhataja kohale. Tartu Ülikooli eestikeelseks muutmise tõttu 1919. aastal moodustas ta uued kogud: eestikeelne raamat, Estica, perioodika, uuem väliskirjandus. Tema avaldatud artiklite arv küündib sajani. Friedrich Puksoo teeneks on ka aluse panemine Eesti rahvusbibliograafiale. Ta tegutses ülikooli raamatukogus kuni 1944. aastani, osales 1941 ja 1944 kogude evakueerimistöödel Tartust ning hoolitses ülikooli raamatukogu töölerakendamise eest okupatsioonidevahelisel ajal.
Friedrich Puksoo oli Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu asutamise idee üks eestvedajaid.
Alates 1927. aastast korraldas Puksoo Tartu Ülikooli juures raamatukogunduse ja bibliograafia kursusi, mis olid aluseks raamatukoguhoidja kutseõppele. 1944. aastal moodustas ajaloo-keeleteaduskonnas bibliograafia kateedri.
[redigeeri] Muu tegevus
1934 andis ta välja raamatu "Raamat ja tema sõbrad: pilte raamatu ja kirja ajaloost, raamatu tehnikast ning raamatuharrastusest". Raamat ilmus sarjas Elav Teadus; Puksoo oli sarja toimetaja 1940. aastani. 1973. aastal anti raamatust välja 290-leheküljeline täiendatud trükk.
Puksoo on osalenud koguteose Eesti ajalugu (1935–) ja Eesti Entsüklopeedia (1932-1937) koostamise toimkonnas.
Korp! Sakala vilistlane.
1945. aastal arreteeriti Puksoo NKVD poolt ja ta viibis kuni 1954. aastani Narva ja Valga vangilaagrites. Talle pandi süüks koostööd Saksa okupatsioonivõimudega. Pärast vabanemist koostas ta mõningaid uurimusi ja ettekandeid.
Friedrich Puksoo suri 1969 ja on maetud Tartu Raadi kalmistule.
[redigeeri] Hobid
Friedrich Puksoo hobiks oli postmarkide, etikettide ja eksliibriste kogumine.
[redigeeri] Friedrich Puksoo päev ja auhind
23. jaanuarist 1990, Friedrich Puksoo 100. sünniaastapäevast, tähistatakse Tartu Ülikooli Raamatukogus Friedrich Puksoo päeva, mil tunnustatakse tema tööde ja tegemiste järgijaid. Alates 2007 antakse välja ka Friedrich Puksoo nimelist auhinda.
[redigeeri] Kirjandus
- August Palm, "Friedrich Puksoo ja eesti raamatu uurimine" – Looming 1972, nr 7, lk 1207–14 ja A. Palmi raamatus "Trükisõna ja selle saladuste ümber", ER, Tallinn 1983, lk 287–298
- Ingrid Loosme, "Friedrich Puksoo materjalid" – Keel ja Kirjandus 1983, nr 5, lk 275–277
- Marje Aasmets, "Friedrich Puksoo – Eesti raamatukogunduse rajajaid" – Tartu Ülikooli Raamatukogu aastaraamat 1997, Tartu 1998, lk 188–196
- Kaja Noodla, "Friedrich Puksoo ja bibliofiilia" – "Raamat on..." II (Eesti bibliofiilia ja raamatuloo almanahh), Tallinn 2002, lk 144–153
[redigeeri] Välislingid
- Friedrich Puksoo Eesti raamatukogunduse biograafilises andmebaasis
- Marje Aasmets "Eesti raamatukogunduse rajajaid"
- Friedrich Puksoo Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
