August Palm
 |
See artikkel räägib kirjandusteadlasest; Rootsi sotsiaaldemokraadi kohta vaata August Palm (sotsialist). |
August Palm (20. veebruar 1902, Saue vald, Harjumaa – 2. aprill 1972, Elva) oli Eesti kirjandusteadlane ja bibliograaf.[1]
Sisukord |
Elulugu [muuda]
August Palm oli talupidaja poeg ja Ille Palmi[1] isa. 1918–19 oli Vabadussõjas. Lõpetas 1921 Tallinna Õhtukeskkooli, 1937 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna kirjanduse ja rahvaluule erialal, sh õppis 1929–30 Helsingi Ülikoolis. Oli 1922–23 kooliõpetaja Lüganusel, 1923 gümnaasiumi-õpetaja Paides, 1924–33 literaat Tartus, 1933–40 õpetaja Tartu koolides, 1940 Õpetatud Eesti Seltsi teadussekretär, 1940–44 ja 1957–65 KM bibliograafia osakonna juhataja, 1944–45 KM direktori asetäitja. Arreteeriti, oli 1945–51 poliitvang Vasalemmas ja Kemerovo oblastis. Vabanenunult tegi 1951–57 juhutöid Eestis. Rehabiliteeriti 20. juuni 1990.[1]
Teadustöö [muuda]
Uurinud peamiselt eesti ärkamisaegset kirjandust, rahvusliku liikumise ajalugu (eriti Carl Robert Jakobsoni tegevust), A. H. Tammsaare ja Eduard Vilde loomingut, käsitlenud ka eesti memuaarkirjandust ja ajakirjanduslikku satiiri, soome kultuurilugu; kirjutanud arvukalt retsensioone, teinud tõlkeid (nendest olulisemad J. Aho "Kas mäletad" (1930), V. Tarkiainen "Aleksis Kivi" (1930), A. Kallio "Elias Lönnrot" (1934)). Tegi hinnatavat tööd KM-s jätkväljaande "Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed" toimetjana ja bibliogr-osakonna juhatajana, avardas eesti retrospektiivset rahvusbibliograafiat, arendas edasi eesti raamatuteadust (oli ka 1961 toimunud I raamatuteaduse konverentsi algataja). Aegumatu väärtusega on tema uurimistöö pseudonüümika ja anonüümika vallas (Tartu ja Tallinna raamatukogudes kasutatakse siiani tema 1961 valminud, kuid masinakirja jäänud uurimust "Eesti pseudonüümid"). Osales Eesti Kirjanduse Seltsi, AKÜ, ÕES-i jt org-de tegevuses. Üle 20 teadustrükise, mitu monograafiat.[1]
Viited [muuda]
Teoseid [muuda]
- Eesti esimene politiline näidend. Tartu, 1930
- Soome Kirjanduse Selts 1831–1931. Tartu, 1931
- Eesti Kirjanduse Selts 1907–1932. Tartu, 1932
- Ärkamisaja olustiku ja ideeproosa ning ajalooliste jutustiste osatähtsus rahva elus. // Raamatu osa Eesti arengus. Tartu, 1935
- Villem Reiman: saavutusterohke rahvuslik võitleja. Tartu, 1937
- Pseudonüüm meil ja mujal. Tartu, 1959
- A. H. Tammsaare: pildikogumik elust ja tööst (kaasautor L. Siimisker). Tallinn, 1978
- Trükisõna ja selle saladuste ümber. Tallinn, 1983.
Kirjandus [muuda]
- Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 154
- Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995, (1995), 394-395
- Eesti entsüklopeedia 7, 163
- Eesti entsüklopeedia 14, 354
- Emakeele Seltsi aastaraamat 18. Tallinn, 1972, 269–271
- KM arhiiv, f 24, n 1, s 56, 124
- Keel ja Kirjandus (1972) 6, 382–383
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale. Selleks annab loa Wikimedia Eesti ning Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse kokkulepe.
