Jaan Oks

Allikas: Vikipeedia

Jaan Oks (28. veebruar 1884 Pärsama vald25. veebruar 1918 Tallinn) oli eesti kirjanik.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaan Oks oli pärit Saaremaalt Ratla külast, Pärsamaa vallast. [1] Lõpetas 1902 Kaarma seminari. Töötas 19051911 kooliõpetajana. Massu vallakooli juhatajana asus ta tööle 1905. 1907. aastal sõitis Samaara kubermangu kösterkooliõpetajaks. Oli tubli koolmeister, aga alkoholiprobleemide tõttu vallandati pärast paari tööaastat. [2]

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjutas (eriti 19061910) rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat – enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Oksa üksikud tööd ilmusid Noor-Eesti albumeis ja ajakirjas, enamik jäi avaldamata. Oks saatis neid ise laiali ajalehetoimetustesse, kuhu need jäidki.[3] Friedebert Tuglase sõnul, kes Oksaga kümmekond aastat kirjavahetuses oli, "on Oks kirjutanud ühes luuletustega mitu- ja mitusada tööd." [3]

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lühiproosakogud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Tume inimeselaps" (1918)
  • "Neljapäev" (1920)

Poeem[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Kannatamine" (1920)

Kriitikakogu[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Kriitilised tundmused" (1920)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Vaino Vahing, E me ipso (Tallinn: "Eesti Raamat", 1990), lk 17.
  2. Vaino Vahing, E me ipso (Tallinn: "Eesti Raamat", 1990), lk 33-34.
  3. 3,0 3,1 Jaan Oks, Vaevademaa (Tallinn: Kirjastus "Perioodika", 1967), lk 186.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Jaan Oks Eesti biograafilises andmebaasis ISIK