Gavrilo Princip

Allikas: Vikipeedia
Gavrilo Princip Terezíni kindluse vanglas

Gavrilo Princip (25. juuli 1894 Obljaj Bosansko Grahovo lähedal, Austria-Ungari28. aprill 1918 Terezín, Austria-Ungari) oli Bosnia serblasest vandenõulane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi, ja tema naise, Hohenbergi hertsoginna Sophie.

Princip kuulus Bosnia revolutsioonilise liikumise Mlada Bosna (eesti keeles 'Noor Bosnia') valdavalt kooliõpilastest liikmete hulka. Mlada Bosna, ka Princip, oli omakorda seotud Serbia salaorganisatsiooniga "Must Käsi", mis oli juba varem tuntuks saanud terroristlike operatsioonidega: 1903. aastal tapeti Serbia kuningas Aleksandar Obrenović ja ta naine, kuninganna Draga, ning võimule aidati Karađorđevićide dünastia (Petar I Karađorđević). Karađorđevićid hakkasid peagi ajama Suur-Serbia poliitikat, ihates saada kogu Balkani slaavlaste valitsejaks. Selles toetas neid ka Venemaa, kes finantseeris suures osas "Musta käe" tegevust. Princip oli üks paljudest vandenõulastest, kes soovis oma kodumaale, Austria-Ungari poolt okupeeritud ja annekteeritud Bosniale, võimalikult suurt iseseisvust, lootes, et Serbia Kuningriigi koosseisus on see võimalik. See, et just Princip Franz Ferdinandi tappis, oli suuresti juhuslik, sest vandenõuga seotud võimalikke mõrtsukaid oli ertshertsogi korteeži teekonnale Sarajevos paigutatud mitu. Pärast ertshertsogi tapmist nabiti Princip kohe kinni. Et ta oli seaduste järgi alaealine (19-aastane), siis mõisteti ta surmanuhtluse kohaldamise asemel 20-ks aastaks vangi. Principi tervis, mis oli juba varemgi vilets olnud, halvenes vanglas veelgi ja 1918. aasta kevadel suri ta tuberkuloosi.

28. juunil 2014 avati Sarajevos Bosnia serblaste kvartalis nende rahvuskangelase Gavrilo Principi pronkskuju.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]