Vikipeedia:Üldine arutelu

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 60 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.
Arhiiv | Arhiivi sisukord		Alusta uut teemat

Please use the embassy for cross-language and cross-project announcements.

Eemaldatavate monumentide fotodokumenteerimine

Kui keegi veel ei tea, siis on Eestis toimumas nn punamonumentide eemaldamise kampaania. Suur osa neist on juba läinud ja paljud jäädavalt hävitatud, aga osa veel alles, ent eemaldamisnimekirjas (ja see nimekiri võib tulevikus täieneda). Samas on need osa ajaloost - pool sajandit või rohkemgi püsti seinud ja ENSV ajal tähtsal kohal olnud. Mõnedest on ka vikiartiklid või on artikkel selle monumendiga seotud isikust või sündmusest, mida oleks paslik vastava monumendi pildiga illustreerida. Sestap kutsun üles, kel huvi ja võimalus, allesolevaid mälestusmärke fotole jäädvustama ja Commonsisse laadima (või kui mõne kunstilisema objekti puhul on autoriõigusega kahtlusi, siis esialgu endale tallele panema ja võib-olla hiljem, kui kahtlused hajuvad, sinna laadima), et jääks alles ja vabalt kättesaadavaks vähemalt teadmine, kuidas nad välja nägid. Eemaldamisnimekirjas olevad mälestusmärgid on siin: https://www.err.ee/1608797923/komisjon-soovitab-tehumardi-memoriaali-alles-jatta-maarjamae-ja-pronkssoduri-osas-seisukohta-ei-andnud. Minnekon (arutelu) 27. veebruar 2023, kell 21:05 (EET)

Üldiselt hea mõte. Commonsiga võib tekkida probleeme, sest on peaaegu iga kunstiline monument autoriõigusega kaitstud, sealhulgas kujud ja büstid, millest suurema osa autoriõigus veel kehtib — lihtsalt seetõttu, et nad on tehtud kõik lähiminevikus. Autoriõiguse kehtivusaeg Eestis on autori elu + 70 + 1 aastat, sest autoriõiguse kaitse viimane aasta kehtib kalendriaasta lõpuni, ja lõpeb siis viimase kaitse-aasta surmakuupäevale järgneva aasta algusest. Monumentidel võib olla mitu autorit, sealhulgas näiteks kujur ja laiema monumendi arhitekt.

See tähendab seda, et lõviosa monumente saab üles laadida eestikeelsesse Vikipeediasse, aga mitte Wikimedia Commonsisse. Kehtima peaks erand, kui teos ei ole foto/kujutise peafookus.

Avalikus omandis teosed on kõik need, mille autor suri aastal 1952 või varem.

Aga tank kui selline näiteks ei ole autoriõigusega kaitstud, välja arvatud siis, kui selle külge või selle peale on kunstiliselt midagi transformeerivat juurde lisatud. -Mardus /arutelu 28. veebruar 2023, kell 19:46 (EET)

Lisan näite, et Pronkssõduri mälestusmärgi arhitekt Arnold Alas ja skulptor Enn Roos surid mõlemad 1990. aastal, mis tähendab seda, et kogu komplekt läheb avalikku omandisse alles aastal 2061. -Mardus /arutelu 28. veebruar 2023, kell 19:55 (EET)

Mul on Kose ja Järva-Jaani punamonument jäädvustatud, samuti Perila-Jäneda maantee ääres asunud (nüüdseks kõrvaldatud) mälestusmärk Kiviloo ja Perila vahel. Mõni võib veel olla. Sillerkiil (arutelu) 30. aprill 2023, kell 13:08 (EEST)

Palju on selliseid lihtsaid kivitahukaid, mis vast autoriõigusega kaitstud pole. --Minnekon (arutelu) 28. veebruar 2023, kell 20:02 (EET)

Nii ja naa. Kui kivi on töödeldud ja selle tasasele pinnale on raiutud tekst, siis on nagu kunstiteos küll. Aga kui kivi küljes on suhteliselt ilmetu plaat enam-vähem boilerplate-tekstiga, siis vist kõlbaks. -Mardus /arutelu 14. märts 2023, kell 05:34 (EET)

Kesk- ja Ida-Euroopa kevad

Taas läheneb artiklivõistlus CEE Spring. See on varasemalt toimunud juba kaheksa korda ning seega on üleval olnud küsimus, et on see ehk hakkanud ennast ammendama. Samuti on osavõtjate arv olnud tagasihoidlik (reeglina 9...10) ning võistlus pole toonud uusi kaastöölisi. Sellest tulenevalt küsiks muljeid antud ettevõtmise kohta. Mis võiks jääda samasuguseks ja mida võiks muuta? Kuidas julgustada takka aktiivsemat osavõttu? Kuidas koguda häid artikleid huvitavatel teemadel? Ivo (arutelu) 6. märts 2023, kell 21:47 (EET)

Kas ülikoolides ei saaks midagi teha üliõpilaste kaasamiseks? Näiteks võimalus artiklite kirjutamiseks kodutööna. Velirand (arutelu) 7. märts 2023, kell 15:14 (EET)

Miks peaks just CEE Spring aitama uusi kaastöölisi leida? Võib-olla mõni teine artiklivõistlus sobiks selleks paremini? Ma olen mõelnud, et võiks korraldada mingi Ameerika Ühendriikide teemalise artilivõistluse. Aga ma ei tea, mis aastapäevaga seoses selle korraldama peaks. Velirand (arutelu) 7. märts 2023, kell 15:36 (EET)

Miks mitte üle-Euroopaline, samasse ajavahemikku sobilik. Samas miks üldse piirkonniti, mitte valdkonniti? Pelmeen10 (arutelu) 7. märts 2023, kell 17:36 (EET)

1) Võistluse ühildamine üliõpilaste artiklikirjutamisega on väga keeruline, kuna kokku peavad langema mitmed asjaolud. Et me oleme juba niigi üle kümne aasta ülikoolidest kõikvõimalikke aineid taga otsinud, kus üldse annaks vikiartiklikirjutamist sisse viia, siis ei ole ka neid aineid väga enam kuskilt juurde võtta ning veel vähem nii spetsiifiliste parameetritega, et seda mugavalt CEE kevadega ühildada.

2) See võistlus ei peagi otseselt aitama uusi kaastöölisi leida. Küsimus on peamiselt eesmärgis. Kui nt uute kaastööliste saamine ongi selle raames ebaoluline, siis võiks seda ka selgelt välja öelda, et see on vikipedistidele suunatud asi (mis mh mõjutab turundust jm). Siin peab küll arvesse võtma, et kui asi on puhtalt olemasolevatele tegijatele, siis tegelikult ei too see võistlus Vikipeediasse rohkem sisu, vaid tegeleb ainult vikipedistide tähelepanu suunamisega teatud piirkonna sisule (samad inimesed kirjutavad ju niikuinii kogu aeg artikleid ja ega keegi võistluse pärast 2x rohkem Vikipeedias ei istu... ja ega see vast ka tervislik poleks). Seega tähendab see, et tähelepanu keskmesse tõstatub puhtakujuliselt teemade valik ja kajastuse kvaliteet.

3) Reeglina ei kirjutata artikleid olulisemate nähtuste kohta ehk CEE piirkonna riikide kajastamine Vikipeedias ei parane võistluse tulemusena loodetud tempos (kui võtta arvesse asjaolu, et sageli kirjutavad vikipedistid neil teemadel artikleid aasta ringi ehk võistluse toodud muutus on väga tagasihoidlik). Lihtsama lahendusena pakuksin välja (eri)auhindade sissetoomise kõige kvaliteetsema artikli eest ja kõige huvitavama teemavaliku eest. Aga ikkagi oleks küsimus, et kuidas tagada selle võistlusega Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna parem kajastus. Või kas peaks midagi kardinaalselt muutma? (nt selle võistluse millegi muuga asendama)

Miks CEE -- see tuleneb kohalike Wikimedia organisatsioonide grupeerumise loogikast ning sellest, et me siin piirkonnas oleme lääneeurooplastest oluliselt aktiivsemad. Eks meil on muidugi mitmeid eri võistlusi käimas ja pigem on küsimus, et ehk võiks neid vähemaks võtma, sest muidu ei jagu neile piisavalt huvilisi. Ivo (arutelu) 7. märts 2023, kell 18:59 (EET)

Vaatan, et üritust tutvustavat vikilehte vaadati eelmisel 9 osalejaga võistlusperioodil kokku 3347 korda, keskmiselt 46 korda päevas [1]. Osa on muidugi korduvvaatamised samade isikute poolt, aga üldiselt tundub täiesti korralik number. Aasta varem olid need näitajad 4158 vaatamist kokku, 58 päevas [2], 10 osalejat. Nt praegustel keeletoimetamistalgutel on need arvud märksa väiksemad. 2880 vaatamist 3+ kuu jooksul, 29 päevas [3] Ometi on keeletalgutel rohkem kaasalööjaid - 18. Mullusel Kunstikuu võistlusel oli vaatamisi 1137, päevas 25, osalejaid 10 [4] Kaugemast ajast toon välja viimased Tõlketalgud 2017: 2 kuud, 4364 vaatamist, 73 päevas, [5] 42 osalejat. Torkab silma, et osalejaid-vaatamise-kohta suhe on Ida-Euroopa võistlusel teistest selgelt nigelam. Paistab, et ideena tundub artiklivõistlusel osalemine paljudele huvitav, aga pärast selle statuudiga tutvumist ind vaibub ja järgi jäävad mõned kogenud vikipedistid ja paar üksikut vaprat uustulnukat. Miks see nii on? Pakun osalt oma kogemusele toetudes välja tegureid, mis soosivad potentsiaalse, eriti uue kirjutaja esialgse huvi kujunemist reaalseks kaastööks:

1) Isik peaks kuulutust/juhendit lugedes tundma, et võistlus on igaühele ja ka just temasugused on oodatud. See on praegu CEE kevade puhul üsna hästi edasi antud, ehkki ma oleks ettevaatlik sihtgrupi määratlemisel sõnaga "vikipedist", seda võidakse tajuda pretensioonikamana kui lihtsalt "kesiganes Vikisse kirjutaja".

2) Isik peaks saama ülevaate, mida vikiartikli kirjutamine endast üldse kujutab (sisulised põhimõtted, vormistus, näidised, tööprotsessi soovitused). Ma arvan, et praegu on puudu kokkuvõttev selgitus, mida vikiartikkel endast kujutab, ja soovitused allikate leidmiseks. A la: "Vikipeedia artikkel peaks olema referaadi-laadne kirjutis, mis neutraalselt vahendab usaldusväärsetes allikates teatud tähelepanuväärse teema kohta kirjutatut. Olenevalt teemast võivad allikateks olla nt ajakirjandus, asjatundlike autorite või asutuste raamatud või veebilehed, teadlaste kirjutised jms. Allikas võib olla mis iganes keeles. Kasutatud allika kohta tuleb artiklisse lisada viide. Kasutada võib ka sama teema kohta juba olemasolevaid vikiartikleid teistes keeltes ja sealset sisu tõlkida [siia mingi tõlkimise juhend]. Sel juhul tuleb aga enne kontrollida, kas tõlgitav osa ikka tugineb usaldusväärsele allikale, ja eestikeelses versioonis viidata just sellele allikale, mitte võõrkeelsele vikiartiklile üldiselt.

3) Isik peaks tundma, et kirjutamine/täiendamine on talle jõukohane ettevõtmine. Hetkel jääb eeskujuks toodud artiklite ja heade artiklite nimekirjale osutamisega kergesti mulje, et kaastöö peakski olema nii pikk ja põhjalik. Ideaalis võikski olla, aga see nõuab aega ja pühendumist, mida jagub vähestel, ja võib panna potentsiaalse kirjutaja loobuma. Tegelikult me ju nii kõrgeid standardeid ei nõua ja suur osa eelmiste võistluste töödest on lühikesed, kohati isegi viitamata nupukesed. Ehk siis juhendi sõnum peaks olema, et ka lühikesed, mõnede puudustega kaastööd on oodatud ja ka eeskujuartiklite sekka lisada lühikese artikli näidis. Kirjutamise teeks lihtsamaks ka jõukohasemate artiklisoovituste välja pakkumine. Riikide kaupa nimekirjade praegused artiklisoovitused kipuvad olema kas juba kirjutatud, laiahaardelised (ehk töömahukad) või keerulised (Aserbaidžaani rahvatantsude kohta raske arusaadavas keeles häid allikaid leida). Võiks olla ka eraldi mainitud, et Eesti kohta käivad artiklid on samamoodi oodatud, kui teiste riikide omad. Praegune juhend seda ei keela, aga võistluse eesmärgist lähtudes tundub õigem eestikeeleses Vikis, kus Eesti teemad on niigi küllalt kaetud ja lugejad teavad isegi katmata teemasid, tutvustada teiste riikide elu. Ka eelmises punktis mainitud vikisisese tõlkimise variant on mõnele inimesele sobivaim artiklikirjutamise vorm ja selle mainimine aitab kallutada teda osalema.

4) Auhinnast motiveeritud tahaksid vast kõigepealt teada, mis täpsemalt auhindadeks on, et otsustada, kas preemia väärib püüdlemist (nt eelmisel aastal jäi see saladuseks ja praeguse seisuga on nii ka tänavu) ja kuidas see üle antakse (eelmisel aastal ja ka nüüd jääb mulje, et toimub avalikul üritusel koos fotojäädvustatud saamisega, kus igaüks ilmselt osaleda ei taha või saa). Võiks olla ka loosiauhind või mitu, et ergutada neid, kes näevad, et parimate sekka ei saa, aga on valmis midagi kirjutama. Ideaalis võiks preemiaid jagada ka kategooriate kaupa (nt teatud valdkonna, piirkonna, Eesti/mitte-Eesti), aga auhinnafond ilmselt ei võimalda seda. Lisaks võiks kaaluda osalejatele tagasiside andmist kaastöö tugevuste ja puudujääkide kohta ning preemiate jaotamise põhjendamist. --Minnekon (arutelu) 9. märts 2023, kell 11:17 (EET)

"et toimub avalikul üritusel koos fotojäädvustatud saamisega, kus igaüks ilmselt osaleda ei taha või saa" Jah, see on õige. Auhindade kättesaamine ei peaks toimuma Vikipeedia suvepäevadel. Velirand (arutelu) 9. märts 2023, kell 11:28 (EET)

Loosiauhinnad ja kategooriad on hea mõte!

Mulle tundub ka, et võiks olla uue tulija kategooria (kuigi ka ajalugu on näidanud, et hea, kui sinna 1 inimenegi mahutub - samas juba 1 uus kirjutaja on ju ka võit). Selgem sõnastus nii auhindade osas kui ka autasustamise osas ilmselt teeks ka võistlusele head.

Üldiselt mina veel seda maha tõmbama ei ruttaks - tänavu asus võistlust suuremalt koordineerima ka vastloodud CEE Hub, näis kas nad suudavad aasta-paariga midagi juurde tuua/muuta. Kui paari aasta pärast aga seis sama (peale loosiauhindade jms), siis ilmselt võiks kuidagi kontseptsiooni muuta või uuendada või siis tõesti kaaluda üldse midagi muud selle asemel. K2suvi (arutelu) 10. märts 2023, kell 12:10 (EET)

Minnekonilt oli tõesti väga hea kommentaar!

Mis puutub külastatavust, siis keeletoimetamistalgute puhul ütleb vast küll juba nimigi, et asi on üsna kitsalt suunatud ja seega igaüks sinna vast ei kliki, aga üldisel artiklivõistlusel võiks huvilisi olla ikkagi palju rohkem, kui CEE võistlus seni neid kogunud on. Kui võtta siin viimase suurema temaatilise artiklivõistlusena Teadus Vikipeediasse 2022, siis seal oli keskmiselt 50 külastajat päevas ja osalejaid oli 15 ning neist pea kõik uued tulijad. Osavõtjate 50% suurem arv nii palju rohkem ei näigi, aga see on juba drastiline erinevus, et nad olid uued tulijad. Üks neist valiti hiljem isegi kuu vikipedistiks (jaanuar 2023 kaastöö eest).

Olen täiesti nõus, et see leht vajaks ümbertegemist. Iseasi, kui nullist kõik uuesti teha, sest olemasoleva timmimine näib vähemalt mulle suht keeruline.

Sellega olen nõus, et auhindade osa võis olla paremini välja toodud ja see on ka plaanis. Esialgu tahaks aga sedasama tagasissidet ehk mh uurida, et mille eest üldse tasuks auhindu välja panna ja ehk ka seda, et mis üldse auhindadeks olla võiks. Ja eks meil on neid uue tulija auhindu ka proovitud (mis täitis ka seda nö loosiauhinna rolli), aga pole olnud uusi tulijaid. Lisaks temaatilisele lähenemisele (kus on küll keeruline teemasid määratleda) saab seda teha muidugi ka vastavalt osalevatele riikidele ja/või valida nädala parimat artiklit.

Auhindade kätteandmine Vikipeedia suvepäevadel on lihtsalt praktiline, sest inimesed on seal kohal. Puudub küll ka kohustus suvepäevadel osaleda, et auhinnad kätte saada. Aga praktikas ei ole suurel osal inimestel midagi selle vastu, kui neist koos meenega pilt tehakse ning alternatiiv on saata auhinnad kõigile postiga, mis teeb asja keerukamaks, kallimaks ja vähem soliidseks... rääkimata selles pisikesest detailist, et siis jääb kõik üles jäädvustamata. No ei ole ikka päris see.

Ma ei näe vähimatki põhjust eeldada, et CEE Hub siin mingi kvaliteedihüppe saavutab ja veel vähem näen alust eelduseks, et meil sellest kasu on. Võin küll ka pikemalt selgitada, aga vast pole täpsem analüüs siinkohal vajalik. Samuti saab see võistlus varsti juba kümneaastaseks ehk ka natuke paremini tegemisest ei piisa, et vältida asja ammendumist. Seepärast ka vajadus tõsiselt mõelda asja kontseptsioonile ja selle võimalikule muutmisele või üldse mingi täiesti teise asja vastu väljavahetamisele. Täna oleme ju olukorras, kus poolest märtsist kuni mai lõpuni pole mõistlik ühtegi teist võistlust läbi viia.

Ivo (arutelu) 10. märts 2023, kell 19:36 (EET)

Teadus Vikipeediasse konkursini jõuti tihti ülikoolide infokanalite kaudu, vähemalt kõik 3 intervjueeritud võitjat tulid sealtkaudu. Ma ei tea, mis kanalites siinset võistlust reklaamitakse, aga see ilmselt ülikooliinimesi nii tugevalt ei kõneta kui spetsiaalne teadusvõistlus. Laiemale publikule jõukohase võistluse juurde võiks enamus osalejaid jõuda ikkagi otse Vikipeedia lehe päises oleva kuulutuse kaudu, see jõuab kõige rohkemate silmapaarideni. Alternatiivsete reklaamikohtade osas on idee, et tutvustada võistlust kohalikele teatud riigi/rahvuse seltsidele (nt Tartu Läti Seltsile) või Facebooki gruppidele, kus võib leiduda inimesi, kes oskavad piisavalt eesti keelt artikli kirjutamiseks ja tunnevad piisvalt mõne muu Ida-Euroopa riigi keelt ja elu, et oskaksid otsida ja tõlkida materjali, mis keskmisele eestlasele kättesaamatuks jääb. Nt Eesti venelased on nende arvule mõeldes väga potentsiaalikas rühm. Mul küll puudub ülevaade, kui aktiivsed ja suure liikmeskonnaga taolised grupid on. --Minnekon (arutelu) 10. märts 2023, kell 20:42 (EET)

Uue tulija auhinda on tegelikult igal aastal välja anda tahetud, aga seda pole. Nii saigi eelmine aasta otsustatud see asendada kvaliteetseima üksiktöö auhinnaga, et motiveerida põhjalikumat panustamist. Ka on olnud auhinnad kõigest kirjutajatele, mille ka ise saanud olen. Aga kohti, millest kirjutada, on palju, ja see... Vabandust, teist korda enam vaeva ei näeks. - Melilac (arutelu) 17. märts 2023, kell 08:17 (EET)

Selline mõte veel, et kui preemiate posti teel saatmine tundub natuke mage ja soov on meelitada võitjaid suvepäevadele auhinnatseremooniale, siis võib võidupaketti lisada suvepäevadel tasuta osalemise :) --Minnekon (arutelu) 18. märts 2023, kell 09:44 (EET)

Ah! Mõte on hea, kuid vahel see ei aita, kui ajakavad ei sobi. - Melilac (arutelu) 18. märts 2023, kell 10:26 (EET)

Suvepäevad on praktikas küll nii tugevalt MTÜ poolt doteeritud, et nende osalustasu on niikuinii sümboolne. Ivo (arutelu) 18. märts 2023, kell 17:41 (EET)

Kas sellest tuleks järeldada, et summa on nii väike, et selle auhinnafondi lisamine pole MTÜ-le probleem? Või et hoopis auhinnavõitjale pole see mingi probleem? :) --Minnekon (arutelu) 20. märts 2023, kell 18:20 (EET)

Järeldada võib seda, et suvepäevade osalustasu on niigi kunstlikult madalaks aetud ja sellisel kujul ei näi see tasuta osavõtt enam eriti suure auhinnana. Osa võistlejatest pole ka arvatavasti suvepäevadele tulemas ja ei näi ka põhjust suvepäevi nii tugevalt selle artiklivõistlusega liita. Käesoleva aasta suvepäevade korralduslikud detailid on ka üsna lahtised (paigas on ainult koht ja kuupäevad). Ja kui eelmine aasta sai püütud leida kohta, kuhu mahuks palju inimesi, siis nüüd läheme tagasi selle mudeli juurde, et pigem teeme asja väiksemalt. Ivo (arutelu) 20. märts 2023, kell 18:31 (EET)

Kuna äsja tegin ühe tõlkeartikli Ukraina kohta ja silmasin samas artiklivõistluse reklaami, siis hakkasin mõtlema, kas tõlkega saab kah osaleda. Reegleid lugedes tundus, et olematusse kohta loodud tõlge (isegi automaadi abil tehtu) on töömahult kohati võrreldav 'olulise täienduse' mahuga, aga mõtteselguse huvides võiks olla tõlge reeglites mainitud, olgu siis positiivselt või negatiivselt. Sillerkiil (arutelu) 9. mai 2023, kell 21:42 (EEST)

No hetkel on võistlusjuhendis lause "Kasutada võib ka sama teema kohta juba olemasolevaid vikiartikleid teistes keeltes ja sealset sisu tõlkida." Edasi on juba žürii otsustada, mis koefitsendiga tõlkimist võrreldes iseseisva uurimusega võtta. Minnekon (arutelu) 9. mai 2023, kell 22:20 (EEST)

Jestas, magasin täitsa maha. Sillerkiil (arutelu) 9. mai 2023, kell 23:07 (EEST)

Kruusamägi, võtsid võistluse lehelt ära lingid, mis tuvustavad artikli vormistamise reegleid ja sisulise kirjutamise põhimõtteid. Ma ei näe, kuhu sa nad tõstsid. Ma arven, et need peaks olema peatüki "Uutele tulijatele" lõpus või reeglite alamlehel. --Minnekon (arutelu) 20. märts 2023, kell 18:20 (EET)

Näidisartiklite osa asendasin täies mahus uuega, sest nii põhjalikud näidised ei olnud eriti sobivad. Ja abilehekülgede lingid said sisse viidud uutele osalejatele kirjutatud teksti, et asi oleks kompaktsem. Ivo (arutelu) 20. märts 2023, kell 18:35 (EET)

Ok. Vormistamise õpetust ma seal siiski ei näe. --Minnekon (arutelu) 20. märts 2023, kell 18:47 (EET)

Kas vikipedistide seast oleks huvilisi ka võistluse žüriisse või võiks peaks selle mehitama MTÜ? Ivo (arutelu) 21. märts 2023, kell 00:23 (EET)

Vikipeedia raamatukogu

Rahvusvaheliselt on olemas The Wikipedia Library ehk aktiivsed Vikipeedia muutjad saavad ligi arvestatavale hulgale [välismaa] väljaannetele. Natuke on reegleid ka (nagu 500+ muudatust jms). Idee oleks aga teha midagi sarnast ka Eestis, sest üsna suures osas artiklitest on meil vaja kasutada just Eesti allikaid ning sugugi mitte kõik neist ei ole vabalt ligipääsetavad. Arvatavasti annaks välja rääkida nt kümme ligipääsuõigust (nt Delfi Meedia, Postimees Grupp, Äripäev). Jagaks seda võimalust aktiivsetele kaastöölistele, kes asja vastu huvi tunnevad ja usuvad, et sellest võiks neile Vikipeedia tegemisel kasu olla. Reeglite mõttes vast piisab, kui oodata, et soovijatel oleks tehtud 500+ muudatust eelneval kalendriaastal (2022 oli meil selliseid kasutajaid kokku 49) ning ühtlasi oleks ligipääsuõigustega vikipedistide kasutajanimed avalikult kirjas? Milliseid mõtteid see tekitab, kes selle vastu üldse huvi tunneks ja mis väljaannetega võiks suhelda? Siis tekiks mingi ettekujutus, et mil määral sellise asja vastu huvi oleks ja mis on need koha, kuhu mitteligipääsemine on seni inimestele probleeme tekitanud. Ivo (arutelu) 7. märts 2023, kell 22:39 (EET)

Jah, hea mõte, väga huvitatud.--Lulu (arutelu) 8. märts 2023, kell 06:11 (EET)

Ma olen mitmel korral artikleid tehes ja teavet otsides müüri vastu jooksnud. Mõnedele väljaannetele on tänu tellimusele ligipääs olemas, aga kõiki tellida ei jõua, nii et kindlasti olen lisavõimalusest huvitatud. Väljaannetele endile tuleb see vast samuti kasuks, sest siis saavad lisaks vaba ligipääsuga väljaannetele ka nende endi artiklid rohkem viiteid ja ei lange nood nii lihtsalt unustuse hõlma.

Soovitan ka Wikipedia Libraryga kindlasti tutvuda, seal oli mitmeid teadusväljaandeid, millele väljaspoole ülikoole ja muid teadusasutusi niisama ligi ei pääse, nii et too pakub head võimalust teadusartikleid otsida, lugeda ja vikiartikleid täiendada. Sillerkiil (arutelu) 8. märts 2023, kell 09:21 (EET)

Vajalik asi. Delfi ja Postimees on ilmselt kõige sagedamini kasutatud piiratud ligipääsuga allikad. Ma isiklikult ei saa lugeda Postimeest ja seetõttu jääb regulaarselt Vikipeediasse uut sisu lisamata või Postimehele viitavat vana sisu kontrollimata. Harvem läheb vaja Eesti teadusajakirju, aga nt Tunast oleks kindlasti üht-teist võtta (seal on vabalt kättesaadavad vaid üle 2 aasta vanad numbrid). --Minnekon (arutelu) 8. märts 2023, kell 10:59 (EET)

Kiiduväärne plaan. Puuduv juurdepääs nt Äripäevale on paaril korral probleemiks osutunud kyll. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 8. märts 2023, kell 15:11 (EET)

Kui õnnestuks korraldada ligipääs Digari piiratud juurdepääsuga allikatele, mille täistekstid on praegu kättesaadavad vaid autoriseeritud töökohtadel Rahvusraamatukogus, oleks see kindlasti suur asi. Digaris on mh ka kõik Eesti ajalehed (Postimees, EPL, Õhtuleht, Äripäev), ent paljudel on viimase perioodi numbrid piiratud ligipääsuga. Digari kaudu juurdepääs oleks mitmes mõttes eelistatum, sest seal ei sega veebireklaam ja muud ebaolulised vidinad. Ka tekstid on paremini otsitavad (nt ei sega ebaoluline sõnavaht kommentaariumides). Lisaks poleks siis vaja mitme erineva toimetusega läbirääkimisi pidada. Ent mul puudub teadmine, kas selline kaugligipääs Digari kogu sisule on korraldatav. Teoreetiliselt peaks olema (nt VPN ühenduse kaudu), aga kas ka praktiliselt. (Nagu öeldakse, põhjuseid äraütlemiseks leiab alati ...) --VillaK (arutelu) 9. märts 2023, kell 08:07 (EET)

Senised uuringud selles vallas, et kas saaks kuidagi organiseerida ka kaugligipääsu RR-i autoriseeritud töökohtadele, viitavad, et selle teostamine ei näi realistlik. Seega vaatan tuleval nädalal edasi juba konkreetsete väljaannetega ja loodatavasti saab siin vastused kiiremini kätte. Ivo (arutelu) 16. aprill 2023, kell 17:34 (EEST)

Äripäevaga saime kaubale ja siin said lugemisõiguse neli kasutajat üheks aastaks. Eks aasta pärast vaataks seda uuesti. Eks alles aeg ka näitab, kas see ennast üldse õigustab.

Kui teiste väljaannete osas midagi selgub, siis paneks selle ka täpsemalt eraldi vikilehele kirja, et kuidas sellega on ja kellel on ligipääsud. Ivo (arutelu) 23. mai 2023, kell 18:28 (EEST)

Spordi ajaloo teemaline artiklivõistlus

Kutsume kõiki osalema MTÜ Wikimedia Eesti (WMEE) ja Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi (ESOM) korraldataval artiklivõistlusel, mis leiab aset 10. aprillist 22. maini 2023!

Võistluse teemaks on Eesti olümpiasportlased ning igal osalejal on võimalik panustada ja võistlusel osaleda maksimaalselt kolme sportlase artikliga, kelle nimed on toodud välja registreerimislehel asuvas nimekirjas.

NB! Rõhutame, et seekord võistlevad omavahel artiklid ja mitte osalejad.

Parimad selgitab välja kolmeliikmeline žürii, kelle vahel jaotatakse 1200 euro suurune auhinnaraha!

Kogu vajaliku informatsiooni võistluse kohta, sh registreerimine, reeglistik jms leiad lehelt https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Eesti_ol%C3%BCmpiasportlased KerdoKristjan (arutelu) 10. aprill 2023, kell 20:28 (EEST)

10. aprillist 22. maini toimunud artiklivõistlusel registreeriti 30 kirjutist, millest esikoha saavutas Triin Tark artikliga Georg Faehlmannist, 2. koha Jan Tälli artikliga Harald Tammerist ning 3. koha Mario Luik Svetlana Tširkova-Lozovajast. Samuti kuulutas žürii välja eriauhinna, mille pälvis Mario Luik, kes esitas võistlusele kolm väga heale tasemel kirjutatud Eesti olümpiasportlase artiklit (Svetlana Tširkova-Lozovaja, Katrina Lehis, Georgi Zažitski). [6] --Pelmeen10 (arutelu) 8. juuni 2023, kell 18:51 (EEST)

Global ban proposal for Piermark/House of Yahweh/HoY

Apologies for writing in English. If this is not the proper place to post, please move it somewhere more appropriate. Palun aita emakeelde tõlkida There is an on-going discussion about a proposal that Piermark/House of Yahweh/HoY be globally banned from editing all Wikimedia projects. You are invited to participate at Requests for comment/Global ban for Piermark on Meta-Wiki. Aitäh! U.T. (arutelu) 4. mai 2023, kell 15:36 (EEST)

Maikuu 2023 kokkusaamised

Ootame huvilisi 17. mail kell 18 Vikitsitaatide õhtule Tartus. Fookuses on definitsioonid. Kuidas kirjutada vikitsitaadi lehele tabavat ja veidi vaimukat definitsiooni?

Näiteks:

• Läti on riik Kirde-Euroopas [...], kus on palju lätlasi, läti keelt ja läti kultuuri.

• Täht on taevakeha, mis on suur ja öösel helendab, sest ajab palju valgust või muud elektromagnetkiirgust välja.

Arutleme ka muude vikitsitaatidega seotud asjade üle.

Kohtumine toimub Kastani tn 42, sissekäik nr 2, III korrus, Sofa Office ruumides. Kohal on ka Vikitsitaatide spetsialistid! Ei puudu ka vikisnäkid ja vikijook.

Kontakt: pille@wikimedia.ee

---

Kutsume vikipediste ja kõiki teisi Vikipeedia-huvilisi ühele maikuisele kokkusaamisele Tartus!

Koguneme Wikimedia Eesti kontori mugavatel sohvadel ja arutame (viki)maailma asju.

Kohtume 22. mail kell 18 Kastani 42, sissekäik nr 2, III korrus, Sofa Office.

Kontakt: pille@wikimedia.ee

--PillePrix (arutelu) 15. mai 2023, kell 15:06 (EEST)

Kokkusaamised juunis

Tallinnas on kokkusaamine ja vikimaailma asjade arutamine 2. juunil kell kuus õhtul Tommi grillis (Tatari 60). Melilac (arutelu) 19. mai 2023, kell 21:31 (EEST)

Juunikuus jõuab Tallinnas veel teisegi kokkusaamise teha. MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse uus liige ja arhitektuuriajaloolane Robert pakub vikipedistidele ringkäiku Kalaranna fordis, hilisemas Keskvanglas ehk rahvasuus Patarei vanglas. Muu hulgas selgitab ta kohapeal seda nimede sasipundart, väga põnev! Enne või pärast ringkäiku toimub piknik ja vikiasjade arutamine. Meelepärast joogipoolist võib igaüks ise kaasa võtta või ümbruskonnast lunastada, söögipoolise organiseerime MTÜ abiga. Kokkusaamine saab toimuma 28. või 29. juunil pärast tööpäeva. Kui oled kindel huviline, aga muude plaanide tõttu on tugevaid eelistusi või takistusi, palun anna mulle teada, kumb õhtu on sobivam, tuleva esmaspäeva (19. juuni) õhtuks, pärast seda läheb kuupäev lukku. Kellaaeg ja täpsemad detailid selgumisel. Kui kuupäev hakkab lähenema, võiks tulijad ka enda osalemisest teada anda, et saaks inimeste arvuga arvestada. Ootan kohtumist. :) Adeliine (arutelu) 17. juuni 2023, kell 11:01 (EEST)

Kokkusaamine toimub 28. juunil. Kogunemine 18.00 Kalaranna tänavast mere poole suunduva Suur-Patarei tupiktänava alguses. Palun anna mulle 27. juuniks teada, kui oled tulemas! Aitäh! Adeliine (arutelu) 20. juuni 2023, kell 14:26 (EEST)

Tasulised viited

Käesolevas andmestus (eestikeelne Vaba entsüklopeedia) on hulgaliselt viiteid tasulistele allikatele (PM, EPL, Delfi, jne, jne), mille usaldusväärsus on pehmelt öeldes küsitav... ja ei mingit märget sellele, nt, et lingile klikkimisel saan esimese valiku teha klõpsates „Kas soovid ise paisuvat rinnahoidjat (vms)“, siis saan lugeda ca 6 rida artiklist ja seejärel hüva pakkumise: "maksa x eurot, siis laseme sul edasi lugeda"
Nt mitmetes teistes wikides kaasneb sellega kasutaja blokeerimine; kas siin on mingi ÄRI-VÕISTING käimas – kes nädala/päeva/kuu lõikes oma saiaisadele (ja endale) rohkem teenib? ☆☆☆— Pietadè ^Kaastöö 21. mai 2023, kell 21:05 (EEST)

Pole siis vaja näppida igasugu linke, katsu oma kiusatustest jagu saada. Kuskil keegi kirjutas midagi autorite varalistest õigustest, AutÕS §13 [7], jne. Et teose autor võib oma teoste varalisi õigusi üle anda tasu eest või tasuta, jne. Vanasti olid need punased, kes arvasid, et kõiksugu asju peab saama tasuta. Paistab, et nüüd arvavad sama juba ka sinised, rohelised ja oranžid ... Vaba entsüklopeedia tähendabki seda, et siin olevat teksti saab lugeda tasuta. Aga ei tähenda seda, et ka kogu viidatav materjal peaks olema kõigile vabalt, hõlpsalt ja tasuta kättesaadav. Viide tähendab mitte üksnes osundust informatsiooni allikale, vaid sageli ka autori õiguste tunnustamist. Siin fotol [8] Hando Runnel reklaamib kirjastuse Ilmamaa sarja "Eesti mõttelugu" raamatuid. Kas neid raamatuid jagatakse tasuta? Või et teed ühe hiirekliki ja vabalt loed? Tutkit, brat. Sea sammud raamatukokku kui tahad ajalehti ja raamatuid tasuta lugeda. See, et paberi asemel on ekraan, ei tähenda veel kommunismi saabumist. Igaühel on küll vaba õigus olla kommunist, ent see ei tähenda veel, et ka kõik teised peaksid sinu heaks tasuta töötama. Kui leiad vabatahtlikke annetajaid, siis väga hea ja palju õnne. VillaK (arutelu) 22. mai 2023, kell 09:25 (EEST)

Sekundeerin. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. mai 2023, kell 11:20 (EEST)

Milleks siis link, kui sealt midagi teada ei saa? Siis on õigem piirdauda tekstilise viitega ja edasi on igaühe otsustada, kas läheb kuskile (näiteks raamatukokku) allikat otsima, et artiklis kirjutatut kontrollida või selle usaldusväärsuse üle otsustada. 2001:BB8:2002:4800:DA5E:D3FF:FE77:E548 22. mai 2023, kell 09:38 (EEST)

Paberlehtedes on samamoodi reklaamid ja enamusi uudiseid ilmselt paberlehte ei pandagi. Link online-uudisele on vajalik neile, kel on ligipääs olemas. Kui tõesti ligipääsu puudumise ootamatu avastamine nii häiriv on, siis võib hakata juurutama sellist viitamise vormistust, kus piiratud ligipääsu kohta lisatakse vastav märge. Minnekon (arutelu) 22. mai 2023, kell 11:27 (EEST)

Kui viide on nt arhiiviallikale, paberlehele või -raamatule, siis siin ei aita isegi mingi väljaande lugemisõiguse omamine. Ikka seda asja üle veebi lugema ei pääse ja vahet pole, et palju neil tähtedel klikkida. Küll olen aga sellega nõus, et kui mingit fakti on võimalik viidata avatud ligipääsuga allikast, siis peaks kindlasti seda eelistama. Nt ma ise lingin peamiselt ERRile ja muu materjal on pigem erand. Mis aga ei tähenda, et tasulise materjali olemasolu peaks ignoreerima. Pigem me panustamegi asja avatusse sellega, kui mingid faktid toome esile ka sellestest artiklitest, mis niisama loetavad pole. Ivo (arutelu) 22. mai 2023, kell 22:27 (EEST)

On ka sellised väljaandeid, kus artiklitele ligipääs on ilmumisjärgselt esialgu tasuline, ent mingi ajalise viitega muutuvad hiljem vabalt kättesaadavaks. Mis aga tähendaks lisatööd viidete ja märgendite ajakohastamiseks. Tõsi on muidugi see, et paljud veebiviited aja jooksul muutuvad, kas kaovad veebist sootuks või muudavad oma asukohta. VillaK (arutelu) 23. mai 2023, kell 14:15 (EEST)

Raamatud on tasulised, paljudele teadusartiklitele ligipääs on (ülikoolivälistele inimestele) tasuline. Jätame kõigile viitamata või? Eelistan samuti loomulikult esmajoones avatud ligipääsuga allikaid, aga alati pole seda võimalust. Sillerkiil (arutelu) 23. mai 2023, kell 09:18 (EEST)

Kes veel ei tea, siis artiklis saab viidata ka ilma lingita. Näiteks esimese ilma lingita juhusliku artikli Supelvanker 1., 3., 5.-7. viited ja lisalugemine. Nii et pole vaja jätta teadusartiklitele viitamata. Ka ülikoolide võrkudes ei saa paljusid teadusartikleid veebis tasuta või üldse mitte lugeda.2001:BB8:2002:4800:DA5E:D3FF:FE77:E548 23. mai 2023, kell 13:36 (EEST)

Lisaks veel ja seekord konkreetsemalt: viitelingid on otseloomulikult vaja säilitada ja alati juurde lisada. Isegi kui lugemisõigus eelnevalt puudub, on see piisava vajaduse korral võimalik hankida. PM-i ja teiste suuremate päevalehtede veebiväljaannete kõrvale jätmine oleks samuti hullumeelsus. Paljude kaasaegsete Eesti uudiste puhul võivad need olla ainsad allikad ning pole mõistlik nõuda, et kirjutajad hakkaks eraldi välja otsima paberväljaandeid: kõik võrguartiklid paberisse nagunii ei jõuagi ning mõned väljaanded (nt Geenius) ei ilmugi paberil. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 23. mai 2023, kell 13:56 (EEST)

• Viitemallides saab lisada parameetri või mõne parameetriväärtuse, et kas tegemist on tasulise artikliga või mitte. Mõnikord on maksumüüriga artikkel ainuke allikas, ning mõnikord on selline pehme maksumüür, kus osa artiklist on näha piisaval määral, et aitab ära näha viidatud informatsiooni, isegi kui see on mittetäielik. Võib lisada ka paberelehe kuupäeva ja leheküljenumbri, kus artikkel algab ja/või kus viidatud info on trükitud.
• Järgmine probleem on artiklitega, mis varem olid tasuta ja nüüd on maksumüüri taga. Siin on abiks Interneti-Arhiiv ehk Internet Archive Wayback Machine asukohas archive.org. Alternatiiv on teise/erineva organisatsiooni egiidi all töötav archive.is, mis on mõnedes regioonides blokeeritud, aga seal võib olla ka mõne allika ainukoopia. -Mardus /arutelu 5. juuni 2023, kell 14:11 (EEST)

Suvepäevad 2023

Vikipeedia suvepäevade toimumiskoht

Kas sellel aastal on Vikipeedia suvepäevad? --Nimelik (arutelu) 17. juuni 2023, kell 21:57 (EEST)

Ikka: Vikipeedia:Suvepäevad 2023 Minnekon (arutelu) 17. juuni 2023, kell 22:19 (EEST)

Aitäh! Nimelik (arutelu) 19. juuni 2023, kell 11:23 (EEST)

Kõik huvilised võiks ennast julgelt suvepäevadele ära registreerida. Ivo (arutelu) 28. juuni 2023, kell 14:34 (EEST)

Nagu juba eelmise aasta lõpul välja kuulutatud sai, siis suvepäevad toimuvad juuli keskpaigas. Nii on viimane aeg enda osalusest teada anda. Ivo (arutelu) 5. juuli 2023, kell 18:09 (EEST)

Maatamees

Avastasin, et ingliskeelse viki Kas teadsid, et... analoog pakub seekord artiklit Eesti kohta. Täpsemalt ajalehe Maatamees kohta, mis meie keeles paraku veel puudu on. - Melilac (arutelu) 12. juuli 2023, kell 22:34 (EEST)

Nii see on. Eestikeelsele Vikipeediale on mõnikord küll ette heidetud pahempoolsust ja/või liiga marksistlikku maailmavaadet, aga et selle ajalehe kohta meil artikkel puudub, on tõesti viga. Lulu (arutelu) 15. juuli 2023, kell 18:49 (EEST)

Kasutaja:Le Boréalien blokeerimine

Ei ole aktsepteeritav, et Kasutaja:Kruusamägi blokeerib teist kaastöölist olukorras, mille osaline ta ise on. Adeliine (arutelu) 15. juuli 2023, kell 18:29 (EEST)

Nõus. Eemaldasin blokeeringu. Kaniivel (arutelu) 15. juuli 2023, kell 19:33 (EEST)

Vaatasin juba enne, kui Vikipeedias blokeeriti, oli juba juunikuu lõpus Vikitsitaatides tähtajatult blokeeritud samadel põhjustel, mis Vikipeedias. Pole vaadanud, kas kasutaja Le Boréalien on praegu Vikitsitaatides blokeeritud või mitte. Aga jah, blokeerimine ei ole lahendus. OskarRand1 (arutelu) 16. juuli 2023, kell 11:32 (EEST)

Vaatasin, on blokeeritud. Põhjuseks oli pandud "Hirmutav käitumine/ahistamine". Jääb selgusetuks, milles on asi. Ta oli teinud ainult kaks muudatust. Andres (arutelu) 16. juuli 2023, kell 23:24 (EEST)

Andres, oleme ikkagi täpsed. Kaks muudatust, mida ei ole kustutud. Administraatorid peaks sellest vahest ikka väga hästi aru saama. Ivo (arutelu) 17. juuli 2023, kell 11:08 (EEST)

Saan vahest aru küll. Aga siis ei olegi võimalik aru saada, mille eest ta on blokeeritud. --Andres (arutelu) 17. juuli 2023, kell 11:41 (EEST)

Parem küll, kui blokeerinud oleks keegi kolmas. Samas praeguse avaliku info põhjal näib, et siin tegu on lihtsalt Kruusamäe vastase isikliku rünnakuga ja siis võib seda lühemaajalist blokeeringut minu meelest käsitleda ka enesekaitsena.

Ma ei tea, millest see asi alguse sai või kes kellega päriselt kohtus, aga need avaldused, mida Le Boréalien on nüüd viimati aruteludes teinud, on sobimatud. Kui väljaspool Vikipeediat leiab aset mingi konflikt, siis see tuleb lahendada väljaspool Vikipeediat. Praegu näeb asi välja nii, et Le Boréalien tuli Vikipeediasse teise kasutaja kohta inetusi rääkima ja kolmandatel kasutajatel pole isegi võimalik kontrollida, kas mingi osa sellest vastab tõele. Sellisel kujul on need avaldused tõesti lihtsalt laim ning need tuleks minu meelest aruteludest eemaldada ja Le Boréalieni võiks sellise asja pärast tähtajatult blokeerida küll. Pikne 16. juuli 2023, kell 19:01 (EEST)

Kui Vikipeedia-väliseid asju tuleb ajada väljaspool Vikipeediat, siis ei tuleks Vikipeedias ajada WMEE suvepäevade asju ega üldse mingeid WMEE asju. Andres (arutelu) 16. juuli 2023, kell 21:51 (EEST)

Kui see oli mõeldud vastusena Piksele, siis ta ei öelnud, et kõik Vikipeedia-väline peaks sinna jääma, vaid ta mainis vikiväliseid konflikte, mida siin ei saa lahendada. Minnekon (arutelu) 17. juuli 2023, kell 10:30 (EEST)

Jah, tõsi. Minu isikliku arvamuse järgi olekski parem, kui organisatsioon ja Vikipeedia kogukond oleks eraldi (nii et Vikipeedias organisatsiooni asju ei arutataks) või kui organisatsiooni üldse poleks. Igatahes inimestega, kes käituvad vastuvõetamatult, saab mitte suhelda. Ei ole sundi organisatsiooniga tegemist teha.

Mulle isiklikult tundub, et kellegi blokeerimise põhjus saab olla ainult see, mida inimene Vikipeedias teeb. Blokeerimine ei ole ka mõeldud konfliktide lahendamiseks.

Ma tõesti ei tea, kuidas selliseid konflikte lahendada ja mida teha inimestega, kes käituvad vastuvõetamatul viisil. Kui meil ka oleks aukohus, siis mis võimalused sel oleks tõde jalule seada? Tunnistajate ülekuulamisega?

Kui vastuvõetamatu käitumine toimub Vikipeedias, siis on võimalik korrale kutsuda ning rakendada kogukonna otsusel sanktsioone.

Kui see toimub organisatsioonis, siis tuleks ka asju lahendada organisatsiooni sees. --Andres (arutelu) 17. juuli 2023, kell 11:17 (EEST)

No täpselt. Ja seda on ka lahendatud organisatsioonis nii, et Le Boréalien ei ole oodatud mitte ühelegi organisatsiooni korraldatud kokkusaamisele ning talle on teada antud, et temaga ei soovita enam suhelda. Ivo (arutelu) 17. juuli 2023, kell 11:29 (EEST)

Arvan ka, et ühingu siseasju ei peaks siin nii põhjalikult arutama, aga selguse huvides mainin, et minu teada on ülalnimetatud lahendus Ivo isiklik soov ja ettepanek, aga ühing ei ole sellist otsust teinud. Minnekon (arutelu) 17. juuli 2023, kell 11:47 (EEST)

Le Borealien ei ole ühingu liige. Kas meil on Vikipeedia suvepäevad, kuhu on oodatud kaastöölised ja huvilised, või on kinnised WMEE suvepäevad, kuhu pääseb juhatuse personaalkutsetega? Adeliine (arutelu) 17. juuli 2023, kell 15:05 (EEST)

On WMEE korraldatud ja finantseeritud üritus nimega Vikipeedia suvepäevad. Viimati vist kindlat sihtgruppi ei määratletud (praktikas on pigem olnud erinevate Wikimedia projektide, sh Vikipeedia kaastöölised ja muidu huvilised), aga on loomulik, et korraldajale peab kõigi kohustuste ja vastutuse kõrval jääma õigus ürituse õnnestumiseks osalusõigust piirata. Minnekon (arutelu) 17. juuli 2023, kell 16:16 (EEST)

Üldine käitumisjuhis, mis kirjeldab vastuvõetavat ja vastuvõetamatut käitumist, kehtib ka Vikipeedia-välistele ruumidele (vaata juhise esimene jaotis "Milleks meile üldine käitumisjuhis"). Palun öelge, millised on kohased protseduurid, (vahe)kohtud eesti Vikipeedias ja Vikipeediast väljas, mis lahendavad vastuvõetamatu käitumise juhtumid? Kuhu pöörduda, kes tegeleb? Adeliine (arutelu) 16. juuli 2023, kell 23:03 (EEST)

Minu teada eesti Vikipeedias mingit sellist organit ei ole. Me oleme neid juhtumeid arutanud ühiselt. Andres (arutelu) 17. juuli 2023, kell 02:52 (EEST)

Ma tunnen sellisest organist puudust. Kui otsustatakse, et organit ei ole, siis peab olema teadmine, et mitteformaalne ühine arutamine toob piisava tulemuse. Minul kogenud vikipedistina seda teadmist ei ole, on segadus, kus probleemi tõstatada (kas näiteks üldises arutelus), kes osalevad arutelus (kas neutraalsed ja lahendusele orienteeritud kaastöölised või eelkõige juhtumis osalejad ise, mis jätkab konflikti, mitte ei lahenda seda, ja kas arutamisest on abi konkreetsele kannatanule või kogukonnale üldiselt). Veel segasem on olukord vähem kogenud kaastööliste jaoks. Kui rääkida WMEE-st ja Vikipeedia-välistest ruumidest, siis olen proovinud mitut kohta, kus käitumisprobleeme tõstatada, vastuseks on ebaviisaka käitumise õigustamine, probleemitõstataja mahasurumine ja vaikus. Ma saan aru, et on võimalik, et kõrvalseisjatel puudub konkreetses juhtumis isiklik negatiivne kogemus või täielik pilt olukorrast. Palun püüda sellises olukorras vältida teadmatusest lähtuvaid kommentaare, mis süüdistavad ja vaigistavad probleemist teavitajat. Ma tunnen nördimust. Ma loodan ja usun, et meie kogukond oskab paremat. Adeliine (arutelu) 17. juuli 2023, kell 08:14 (EEST)

Kindlat organit ja protseduuri, mis isikute suhtlemis- ja suhtumisprobleeme arutaks ja lahendaks, tõesti pole. Vikipeedias on võimalik teavitada mõnda administraatorit või kirjutada siia Üldisesse arutelusse. Enamus juhtumeid on selged ning leiavad kiire lahenduse, keerulisemad juhtumid võivad jääda lahenduseta, sest on nii keerulised, et ei osata midagi arvata või arvamused lahknevad. Konkreetsel juhul on siinsel rahval kontrollitava info nappuse tõttu raske arvamust kujundada ja ka Vikipeedia-välistesse situatsioonidesse sekkuda. WMEE keskkonnas toimunut saab tõstatada WMEE kanalites (mida on teatud määral tehtud) ja pöörduda ühingu juhatuse vm esindajate poole lahenduse leidmiseks (ma ei tea, kas seda on tehtud). Eraldi aukohust ühingul pole. Võimalik, et need variandid pole piisavad. Kas kellelgi on realistlikke alternatiive pakkuda? Minnekon (arutelu) 17. juuli 2023, kell 10:26 (EEST)

Ma kardan, et veel ühe allorgani loomine me niigi hõredasse ettevõtmisse pidurdab tegevust veelgi. Kust need inimesed võetakse? Kes on vabatahtlikult valmis oma aega ja närve mingite kempluste harutamisele kulutama? Kes tagab omakorda nende inimeste neutraalsuse? Kas tegeletakse MTÜ organisatoorsete hädadega või ka Vikipeedia tülidega? Milline on selle organi võimu ulatus? Mida see lõpuks määrab? Ja mis saab siis, kui rahulolematu osapool seab omakorda selle organi otsused, tegevuse, usaldusväärsuse, pühendumuse vms kahtluse alla? Need on vaid mõned küsimused ja neid on tõenäoliselt veel terve pinu. Juba nendega tegelemine kulutaks aega ja energiat, mida saaks kasutada millegi produktiivsema jaoks. Sillerkiil (arutelu) 17. juuli 2023, kell 12:56 (EEST)

Ma arvan, et siin (ja mõnel muul lehel) esitatud tõendamata ja Vikipeediasse otseselt mittepuutuvad isiklikud süüdistused tuleks kustutada ning asjaosaliste soovi korral jätkata seda arutelu sobivamas keskkonnas ja sisulisemas vormis. --Minnekon (arutelu) 17. juuli 2023, kell 12:34 (EEST)

Poolt Sillerkiil (arutelu) 17. juuli 2023, kell 12:47 (EEST)

Juhul kui on olemas sobivam keskkond, kus sisuliselt arutatakse ja leitakse lahendus, mis aitab vähendada isiklikke süüdistusi siin ja mujal ning aitab parandada huviliste võimalust koostöiselt panustada, siis poolt. Adeliine (arutelu) 17. juuli 2023, kell 12:55 (EEST)

Ei saa garanteerida, et mujal kindlasti rahuldava lahenduseni jõutakse ja sisukas arutelu toimub. Siinne leht on selleks ikkagi ebasobiv nii sisulises mõttes kui ses osas, et tegu on avaliku veebilehega ja seega potentsiaalse avaliku laimuga. Minnekon (arutelu) 17. juuli 2023, kell 14:28 (EEST)

Le Boréalien jätkab samas vaimus ründavate kommentaaride ja tõendamata süüdistuste postitamist. Selliste rünnakute suhtes peaks valitsema nulltolerants. Kuna vahepeal minu blokeerimisettepanekut ei vaidlustatud, siis blokeerisin nüüd tähtajatult, aga Kaniivel eemaldas blokeeringu enne, kui siia postitada jõudsin. Kaniivel, palun vaidlustada siis blokeerimine arutelus. Nüüd ei olnud asi lihtsalt selles, et Kruusamägi ise blokeeris. Pikne 18. juuli 2023, kell 16:57 (EEST)

Jah, ma pole blokeerimisega nõus. Hetkel ei saa pikemalt kirjutada. Õhtul kirjutan. Kaniivel (arutelu) 18. juuli 2023, kell 17:03 (EEST)

• Kaniivel, tänan märkamast, kuid parem on leida aega, hoida närve ja puhata välja.
• Pikne, arvuti- ja mobiiliekraanide taga toimetavad inimesed esindavad kaa leibkondasid/perekondasid/kogukondasid ning ühiskonda.

Neile ei kehtigi südametunnistus ja väljendusvabadus, isegi kui need ei klapi vaatega just Sinult, blokeerimise vaevaks on vaid hiireklikk!

• Minnekon, jääb arusaamatuks, et mida tähendab teie sõnapaar "potensiaalne laim"?

Kas pealtnägija/tunnistaja vastu on võimalik esitada nõudeid, teda ära kasutada ja jätta süüdigi?

• Kas blokeeringud teevad mõnest kõvema mehe, pakub see hasarti, kehtib siin mänguteooria?
• Kui naised ei ole väljaspool võrdsust, siis kui palju on naiste seast blokeerijaid?
• Mu taotlus on välja tuua, et tegelikkuses on mulle ja mitmetele-mitmetele omistatav käitumine teenimatu, me keegi ei ole eriliselt VALMIS. Le Boréalien (arutelu) 18. juuli 2023, kell 20:37 (EEST)

Ettepanek

Armsad toimunud pikema arutelu asjaosalised, säilitagem rohkem akadeemilist hoiakut või lihtsalt suuremat vaoshoitust, hädaldamist ja õiendamist võiks siinsel avaliku arutelu lehel vähem olla. Eelduste järgi saaks see olla entsüklopeedia koostajatele jõukohane. Avaliku arutelu leht ei tohiks jääda suures mahus isiklike arusaamatuste klaarimiseks. Me oleme siin kõik omal vabal soovil võrguentsüklopeedia koostajad-tegijad ning seetõttu on aktsept üksteise suhtes meie jaoks elementaarne. Kõrvalseisjale(lugejale), aga uutele kaasalööjatele, kes juhtuvad sellist arvamustevahetust lugema, jääb vikipedistidest arvatavasti üsna kummastav mulje. See ei tule Vikipeedia tegijate autoriteedile, mis ilmselt lugejate silmis on praegu arvestatav, kasuks. Eeltoodu põhjal kiidan heaks Pietadè viimase redaktsiooni selles arutelus.Teomees (arutelu) 17. juuli 2023, kell 19:59 (EEST)

Jään endiselt seisukohale, et see lehekülg on eelkõige Vikipeedia parema toimetamise arutelu kohaks. Oma isiklike seisukohtade pidev aktiivne esiletoomine teemadel, mis jäävad võrguentsüklopeedia koostajate enamikule siiski ebaselgeks, ei tule kasuks arvamusele Vikipeedia tegijate (kelleks praegused arutlejad ju on) pühendumise kohta. Selle lehekülje vaadatavus on päev-päevalt tõusnud, loodetavasti on samas trendis ka eestikeelne Vikipeedia.Teomees (arutelu) 18. juuli 2023, kell 10:31 (EEST)

Eespool oli juttu ainult inetuste ja tõendamata isiklike süüdistuste eemaldamisest. Taastasin seetõttu siiski suurema osa ülejäänud arutelust (v.a Le Boréalieni kommentaarid ja veel üks isikliku sisuga kommentaar ja selle vastused). Arutelu blokeerimise üle ja selle üle, kuidas mõnd arutelulehte on viimasel ajal kasutatud, on Vikipeedias kohane. Siit hargneb veel mitu teemat (kuidas lahendada Vikipeediaga seotud konflikte, WMEE ja Vikipeedia suhted), mida põhimõtteliselt võiks edasi arutada (pigem küll eraldi alaosas).

Konflikte tuleb ette ja vähemasti siis, kui konflikt toimub Vikipeedias, peab olema võimalik selle üle ka Vikipeedias arutada, ükskõik mida kõrvalseisjad arvavad. Lihtsalt arutelus tuleks püüda jääda viisakaks ning kui aruteluga on seotud mingid tundlikud andmed, siis nendega tuleks ümber käia nagu tundlike andmetega. Mõeldav oleks mõne teise viki eeskujul teha vaidluste või konkreetsemalt kasutajatega seotud probleemide jaoks eraldi lehekülg, aga sellistest ettepanekutest pole seni vedu võetud. Kõrvalseisjate või lugejate suhtes pole arvatavasti eriti vahet, kus probleemide üle arutatakse. Arutelulehti vaatavad eeskätt need, kes muidu muudatusi jälgivad ning kui arutelulehel on muudatusi, siis eks on vastavalt ka rohkem vaatamisi. Pikne 18. juuli 2023, kell 16:57 (EEST)

Hea ja tervitatav mõte on see, et mõne teise viki eeskujul võiks teha vaidluste või kasutajate vaheliste probleemide aruteluks eraldi lehekülje. Kas sellistest ettepanekutest pole seni tõesti vedu võetud? Administraatorid korraldavad selle nüüd loodetavasti ära. Praeguse, eeldatavalt asjakohase aruteluga lehekülje jaoks vähem sobivad mõtteavaldused saaks vajadusel alati sinna ringi tõsta, kustutamata. Kas keegi rääkis inetusi või keegi oli õlleuimas või ahistatud, milleks sellest lugeda praegusel Vikipeedia toimetamise avaliku arutelu leheküljel. Kas see oleks laia ringi vikipedistidele oluline info? Arutelu viimati esilekerkinud teemal on ikkagi läinud üsna lappama, ebamugav oli lugeda. Soovitus jääda viisakaks nii teos kui sõnas ei ole ka Vikis probleemideta järgitav.Teomees (arutelu) 18. juuli 2023, kell 19:09 (EEST)