Eesti Iseseisvuspartei

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Eesti erakonnast; Islandi partei kohta vaata artiklit Iseseisvuspartei (Island)

Eesti Iseseisvuspartei
Eesti Iseseisvuspartei.gif
Eesti erakond
Esimees Vello Leito
Asutatud 1999
Peakorter Tallinn
Ideoloogia iseseivusrahvuslus, EL liikmelisuse vastustamine
Koalitsioon ei ole parlamendis esindatud
Liikmete arv 2181 (31.12.2012)
Kodulehekülg http://www.iseseisvuspartei.ee/

MTÜ Eesti Iseseisvuspartei (lühend: EIP) on rahvuslik Eesti erakond. Partei on 1993. aastal asutatud Tuleviku Eesti Erakonna õigusjärglane.

Erakonna esimees on alates 2005. aastast Vello Leito.

2012. aasta oktoobri seisuga oli erakonnal 2176 liiget.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Erakonna asutasid Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteist (ERSP) lahkunud liikmed 29. augustil 1993 Otepääl (erakond registreeriti 11. oktoobril 1995). 20. septembrist 1993 kuni 30. novembrini 1999 kandis partei nime Tuleviku Eesti Erakond (TEE).

30. novembril 1999 registreeriti nime muutus Eesti Iseseisvusparteiks.

2010. aastal tegi Vabariiklik Partei (VP) Eesti Iseseisvusparteile (EIP) ühinemisettepaneku, mille see oma korralisel üldkoosolekul 29. mail 2010 heaks kiitis. 20. mail 2011 sõlmisid Vabariiklik Partei ja Eesti Iseseisvuspartei ühinemislepingu. Ühinemine jõustus 12. jaanuaril 2012, mil ühendava ühingu Eesti Iseseisvuspartei registrikaardile tehti ühinemiskanne. 13. jaanuaril 2012 kustutati Vabariiklik Partei erakonnaregistrist.

Valimistulemused[muuda | redigeeri lähteteksti]

2002. aasta kohalike omavalitsuste valimistel EIP oma nimekirjadega ei osalenud.

2003. aasta Riigikogu valimistel sai erakond 2705 häält (0,5%).

2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel EIP oma nimekirjadega ei osalenud.

2007. aasta Riigikogu valimistel EIP nimekirjas olnud 10 kandidaati (eesotsas Vello Leito, Sven Sildnik, Leo Tammiksaar, Kaido Nõmmik, Jaanus Koorep) kogusid 1273 häält ehk 0,2 protsendi valijate toetuse.

Vaatamata algsele plaanile osaleda osutus 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel osalemine EIPi jaoks liiga kulukaks. Raha otsustati säästa 2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste ajaks.

2009. aasta kohalike omavalitsuste valimistel oli EIP enda nimekirjaga esindatud ainult Pärnus linnas. Nimekirjas oli 40 inimest (eesotsas linnapea kandidaadi Sven Sildniku, Leo Tammiksaare ja Kaido Nõmmikuga), koguti 289 häält. Tallinnas ja Tartus osales EIP valimisliidu Alternatiiv nimekirjades.

2011. aasta Riigikogu valimistel oli EIP nimekirjas 16 kandidaati (eesotsas Vello Leito, Kaido Nõmmiku, Leo Tammiksaare, Tõnis Bleive ja Kalju Mätikuga), kes kogusid 2570 häält ehk 0,4 protsendi valijate toetuse.

2013. aasta kohalike omavalitsuste valimisi EIP boikoteeris. Otsust põhjendas erakonna esimees 9. septembri pressiavalduses[1], öeldes muuseas, et "kohalikul tasandil olukorda paremuse poole pöörata ei saa, sest riigikogu poolt on igasugune areng blokeeritud". Ühtlasi nimetas Vello Leito KOV 2013 valimisi näidishukkamiseks, kuna "Riigikoguparteid on neli aastat ilma propagandalimiitideta ja raskerahaliste kulutustega eksponeerinud end kartellimeedias ja riiklikus meedias. Kõik see on võrdväärne tasuta/tasulise valimiskampaaniaga. Riigikoguvälised erakonnad praktiliselt mingit meediaruumi pole saanud, isegi mitte Eesti Rahvusringhäälingus". Selle pressiavalduse, mida eesti meedia ei kajastanud, lõpetuseks teatas Leito, et EIP on juba ammu alustanud ettevalmistusi Riigikogu valimisteks, sest nendel olevat erakond soodsamas olukorras.

Juhtimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

EIP esimees on Vello Leito, aseesimehed Kaido Nõmmik ja Sven Sildnik.

Üldkoosolek[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vastavalt EIP põhikirjale on partei kõrgeim organ liikmete üldkoosolek.

Juhatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juhatusse kuuluvad partei esimees Vello Leito, aseesimehed Kaido Nõmmik ja Sven Sildnik, Peeter Paemurru (juhatuse esimees), Tauno Rahnu, Leo Tammiksaar ja Jaanus Koorep.

Juhatuses võib põhikirja järgi olla 7 kuni 21 liiget.

EIP esimehel, juhatuse esimehel ning peasekretäril on õigus EIP-d ainuisikuliselt esindada. Teised juhatuse liikmed võivad parteid esindada ainult ühiselt.

Juhatusel on õigus kehtestada liikmetele kohustusi.

Alusdokumendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

EIP põhikiri[2] kinnitati 29.05.2010 Üldkoosolekul. See sätestab EIP olemuse, liikmelisuse ja juhtimise.

Iseseisvuspartei poliitiline doktriin Eesti iseseisvus ja majandus – Eesti kui uusautarkiline geopoliitiline ruum[3] võeti vastu EIP juhatuse istungil 12. novembril 2001 ja partei on oma poliitilises tegevuses siiamaani sellest lähtunud.

Praegu kehtiv programm[4] võeti vastu 13.01. 2007 . Programm määrab kindlaks suunad, mida partei kavatseb järgida valituks osutumise korral.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]