Enn Tarto

Allikas: Vikipeedia
Enn Tarto (2007)
Enn Tarto andmas intervjuud Eesti Vabariigi 95. aastapäeva puhul Tartu tähetorni juures 24. veebruaril 2013.

Enn Tarto (sündinud 25. septembril 1938 Tartus) on Eesti poliitik, üks aktiivsemaid võitlejaid Eesti taasiseseisvumise eest.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hariduskäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastatel 19461953 õppis ta Kõrveküla, 1953–1956 Tartu 3. Keskkoolis. Aastail 19691971 tudeeris ta kaugõppes Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat, õpingud katkestati poliitilistel põhjustel.

Töökäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poliitiline tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vastupanutegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

12. märtsil 1956 asutasid Tartu 3. Keskkooli poisid, sealhulgas Enn Tarto, Toomemäel põrandaaluse organisatsiooni Eesti Noorte Malev[1]. Selle liikmed levitasid Tartus ööl vastu 4. novembrit 1956 umbes 300 Ungari ülestõusu toetavat ja Eesti vabadust nõudvat lendlehte. Kümnetel lendlehtedel oli nurgas käsitsi joonistatud sinimustvalge lipuke või kilp.

Osalejad arreteeriti 1956. aasta lõpus. Peamine süüdistus oli lendlehtede levitamine. ENSV Ülemkohus mõistis 13. märtsil 1957 8 poissi vangi §58-10 ja §58-11 alusel. Karistused: Jaan Isotamm – 7 aastat vangilaagrit, Voldemar Kohv – 6 aastat, Enn Tarto – 5 aastat, Jüri Rebane – 4 aastat, Lembit Soosaar – 4 aastat, Jüri Lõhmus – 3 aastat, Tõnis Raudsepp – 3 aastat, Enn Kaupo Laanearu – 2 aastat vangilaagrit.[2] Enn Tarto oli poliitvang 1956–1960, 19621967 ja 1983–1988.

Poliitikutegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tarto oli üks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (hiljem Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond) asutajaid. Ta kuulus Isamaaliitu ja alates 1999 Rahvaerakonda Mõõdukad. 2005. aastal lahkus ta Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast (Rahvaerakonna Mõõdukad uus nimi). Praegu on parteitu. Ta oli ka üks Balti apelli koostajaid.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes" (kirjutisi ja sõnavõtte 1989–2008). Kirjastus Grenader, Tallinn 2009, 355 lk. Lisa: DVD "Üksinda ja koos", Andres Söödi dokumentaalfilm Enn Tartost, valminud 2002, 56 minutit

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Jõulud okupatsiooniaastatel" Läänekaare Postipoiss nr 207 (2006), lk 10–11
  2. Enn Tarto, Tartu Linnamuuseumi kogud

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]