Andres Sööt

Allikas: Vikipeedia

Andres Sööt (sündinud 4. veebruaril 1934 Paides) on eesti filmilavastaja ja operaator, dokumentaalfilmide autor.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sööt lõpetas 1963. aastal Üleliidulise Kinematograafiainstituudi operaatorina. Aastail 1954–1957 töötas ta Tallinna Kinofilmistuudios operaatori assistendina, 1963–1972 Tallinnfilmis, 1972–1980 Eesti Telefilmis ja aastail 1980–1984 taas Tallinnfilmis režissööri ja operaatorina. 1993. aastal rajas ta stuudio Monofilm.[1]

1999–2000 oli Andres Sööt Eesti Kinoliidu esimees.

Filmograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Kivine hällilaul" (1964)
  • "Kivid ja leib (1965)
  • "Ruhnu" (1965)
  • "Maailmaparandajad" (1966)
  • "Tallinna saladused" (1967)
  • "Pill oll' helle" (1967)
  • "511 paremat fotot Marsist" (1968)
  • "Enderby valge maa" (1969)
  • "Elavad mustrid" (1970)
  • "Jää riik" (1970)
  • "Maa saadab" (1972)
  • "Nõukogude Eesti" (1972)
  • "Me ise peolised" (1972)
  • "Dirigendid" (1975)
  • "Sportlik sajand" (1976)
  • "Jaanipäev" (1978)
  • "Arvo Pärt, sügis 1978" (1978)
  • "Pulmapildid“ (1979)
  • "Tallinn – 80" (1980)
  • "Rada vabaks" (1981)
  • "Reporter" (1981)
  • "Arnold Matteus" (1981)
  • "Jälle kevad" (1982)
  • "Mälu" (1984)
  • "Vennaskond" (1985)
  • "Rahvamaja" (1985)
  • "Külaskäik" (1987)
  • "Draakoni aasta" (1988)
  • "Johannes Hindist" (1989)
  • "Hobuse aasta" (1991)
  • "Põgenemine" (1991)
  • "Eesti Kaitse" (1993)
  • "Emakala surm" (1996)
  • "Pärnu" (1998)
  • "Peaarhitektid" (1999)
  • "Konrad Mägi" (2001)
  • "Möödunud sajandi Eestist" (2001)
  • "Üksinda kiigel" (2002)
  • "Leigo järved" (2002)
  • "Üksinda ja koos" (2002)
  • "Camino" (2011)

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Madli Zobel, "Režissööride Rein Marani ja Andres Söödi ametilood". Bakalaureusetöö, Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond, 2005, lk 80

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]