Emil Ludwig

Allikas: Vikipeedia
Emil Ludwig

Emil Ludwig (25. jaanuar 1881 Breslau17. september 1948 Moscia, Ascona lähedal, Šveits) oli saksa kirjanik ja ajakirjanik, menukate biograafiate autor.

Elu ja looming[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sündis juudi perekonnas, õppis Breslau ülikoolis õigusteadust, reisis palju, tegutses I maailmasõja ajal sõjaajakirjanikuna. Algul kirjutas ta tähelepanuta jäänud näidendeid (ka värssdraamasid), romaane ja lühiproosat, kuid rahvusvahelist edu saavutas kahe maailmasõja vahel paljudesse keeltesse tõlgitud suurmeeste elulugude autorina: Goethe (1920), Bismarck (192126), Rembrandt (1923), Napoleon (1925), Wilhelm II (1925), Jeesus Kristus (1928), Michelangelo (1930), Abraham Lincoln (1930), Heinrich Schliemann (1932), Hindenburg (1935), Kleopatra (1937), Roosevelt (1938), Stalin (1945), Freud (1947).

Oma köitvalt kirjutatud elulooraamatutes püüdis ta vältida idealiseerimist ning avada suurmeeste inimlikke jooni, nende igapäevaelu, kirgi, nõrkusi ja pahesid; oli märgatavalt mõjutatud Sigmund Freudi psühhoanalüüsist.

Hitleri Saksamaal tema teosed keelustati ja neid põletati avalikult; ka saksa okupatsioonivõim Eestis 1941 keelustas tema raamatud.[1] Teise maailmasõja ajal elas ta USAs ja elu lõpuaastatel Šveitsis.

Vestlus Staliniga[muuda | muuda lähteteksti]

Emil Ludwig intervjueeris mitmeid kuulsaid poliitikuid ja diktaatoreid (Mussolini, Atatürk, Masaryk).

13. detsembril 1931 vestles ta Jossif Staliniga, see oli Stalini esimene pikem intervjuu välismaalasele. Eesti keeles on jutuajamine avaldatud Stalini Teoste 13. köites (1952).

Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]