Toomas Hendrik Ilves

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Toomas-Hendrik Ilves)
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Toomas Hendrik Ilves
Toomas Hendrik Ilves

Ametis
Ametisse asumise aeg
9. oktoober 2006
Eelnev Arnold Rüütel

Ametiaeg
2004 – 2006

Ametiaeg
1999 – 2002
Eelnev Raul Mälk
Järgnev Kristiina Ojuland

Ametiaeg
1996 – 1998
Eelnev Siim Kallas
Järgnev Raul Mälk

Eesti Vabariigi suursaadik USAs, Mehhikos ja Kanadas
Ametiaeg
1993 – 1996

Sünniaeg 26. detsember 1953 (60-aastane)
Sünnikoht Stockholm, Rootsi
Erakond Iseseisev (2006–)
Sotsiaaldemokraatlik Erakond (kuni 2006)
Alma mater Columbia Ülikool
Pennsylvania Ülikool
Allkiri Toomas Hendrik Ilves Signature.svg
Toomas Hendrik Ilves

Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president.

Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 2004–2006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (1923–1991) ja Irene Ilvese (sündinud 1927) perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust.[1] Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikeks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus.[2]

Hariduskäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ametikohad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poliitiline karjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

1997. aasta lõpus astus Ilves Eesti Talurahva Erakonda, mis ühines aprillis 1998 erakonnaga Parempoolsed. Ilves oli liitumisel tekkinud Rahvaerakonna asutajaid ja aastani 1999 selle esimees, aastast 1999, mil Rahvaerakond ühines Mõõdukatega, tekkinud erakonna Rahvaerakond Mõõdukad aseesimees, seejärel kuni 2002 esimees. Hiljem muutis Rahvaerakond Mõõdukad oma nime Sotsiaaldemokraatlikuks Erakonnaks.

2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris Ilves Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirja esinumbrina ja osutus valituks. Europarlamendi saadikuna kuulus Ilves Euroopa Sotsialistide Parteisse.

Esimene ametiaeg Eesti Vabariigi presidendina[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toomas Hendrik Ilves "Laulame Ilvese presidendiks" toetuskontserdil, 2006

2006. aasta presidendivalimistel oli Toomas Hendrik Ilves presidendikandidaat 29. augustil Riigikogus toimunud valimiste teises ja kolmandas voorus. Ta kogus Riigikogu koosseisu vajaliku 2/3-lise häälteenamuse ehk 68 hääle asemel mõlemas voorus 64 häält, ega osutunud seega valituks. Nii nagu esimeses voorus, kus kandidaadiks oli seatud Ene Ergma (65 häält), ei võtnud valimistest osa Keskerakonna ega Rahvaliidu poliitikud, kes olid otsustanud Riigikogus toimuvaid valimisi boikoteerida ning seada oma kandidaat, ametis olev Vabariigi President Arnold Rüütel, üles alles valimiskogus.

Valimiskogus toimunud valimiste esimeses voorus 23. septembril 2006 kogus Toomas Hendrik Ilves 174 poolthäält ning osutus valituks Eesti Vabariigi Presidendiks. Tema vastaskandidaat Arnold Rüütel kogus 162 häält, märgistamata sedeleid oli 8 ning kehtetuid sedeleid 1. Kokku osales valimistel 345 valimiskogu liiget, valituks osutumiseks oli vaja lihthäälte enamust ehk vähemalt 173 häält.

Ajakirjanik Argo Ideon avaldas Wikileaksi kaudu avalikkuse ette jõudnud USA välisministeeriumi memodele tuginedes 28. jaanuaril 2011 ajalehes Postimees artikli "Ilves USA saadikule: Eesti presidendi koht on vaesevõitu ja võimuta". Sellest selgub, et Ilves kritiseeris USA diplomaatidega kohtudes Keskerakonna juhti Edgar Savisaart, keda ta nimetas "Eesti Hugo Cháveziks" ja "odavaks populistiks".

Avaldatud ettekannete järgi olla Ilves 2006. aasta juunis kohtumisel tolleaegse USA suursaadikuga Aldona Wosiga öelnud, et tegelikult ta ei tahagi presidendiametit. Ettekande koostajad järeldasid, et peamised põhjused, miks ta kandideeris Arnold Rüütli vastu oli see, et Ilvese sõnul pole Rüütli presidendiks olemise ajal sisuliselt riigipead olnudki ja Ilves usub, et tema on ainuke, kes suudab Rüütlit võita.[6] Presidendi sõnul on tegemist memo koostaja tõlgendusega.[6]

Teine ametiaeg Eesti Vabariigi presidendina[muuda | redigeeri lähteteksti]

2011. aastal oli Toomas Hendrik Ilvese ainus vastaskandidaat Indrek Tarand. Ilves valiti Riigikogus tagasi presidendiks esimeses hääletusvoorus, kus teda toetas 73 riigikogulast, Tarandit 25, 3 hääletussedelit tunnistati aga kehtetuks.[7]

Pärast Paul Krugmani Eesti majanduspoliitikat kritiseeriva blogipostituse "Estonian Rhapsody" avaldamist New York Times'i arvamuslehel ründas Ilves Krugmani teravalt ööl vastu 7. juunit Twitteri kaudu, märkides muuhulgas: "Let's sh*t on East Europeans: their English is bad, won't respond & actually do what they've agreed to & reelect govts that are responsible."[8] Sündmus leidis laialdast kajastamist meedias.[9]

Visiidid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välisvisiidid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toomas Hendrik Ilves ja Dmitri Medvedev 28. juunil 2008
Toomas Hendrik Ilves ja Barack Obama 15. juunil 2009
Riigivisiidil Rootsi jaanuaris 2011
  1. Läti president Vaira Vīķe-Freiberga, 16. oktoober 2006, Riia, töövisiit
  2. Soome president Tarja Halonen, 16. oktoober 2006, Helsingi, töövisiit
  3. Ungari president László Sólyom, 22.23. oktoober 2006, Budapest, töövisiit
  4. Leedu president Valdas Adamkus, Poola president Lech Kaczyński, Läti president Vaira Vīķe-Freiberga, 5.6. november 2006, Vilnius, töövisiit
  5. Gruusia president Mihheil Saakašvili, 22. november 2006, Thbilisi, töövisiit
  6. NATO tippkohtumine 28.29. november 2006, Riia, töövisiit
  7. Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt, 30. november 2006, Stockholm, töövisiit
  8. Belglaste kuningas Albert II, 20. detsember 2006, Brüssel, töövisiit
  9. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, 9.12. veebruar 2007, München, töövisiit
  10. Soome president Tarja Halonen, 14.16. märts 2007, Helsingi, riigivisiit
  11. Gruusia president Mihheil Saakašvili, 7.9. mai 2007, Thbilisi ja Bathumi, riigivisiit
  12. Tšehhi president Václav Klaus, 4.6. juuni 2007, Praha, töövisiit
  13. Madalmaade kuninganna Beatrix, 15. juuni 2007, Amsterdam, töövisiit
  14. USA president George W. Bush, 25.27. juuni 2007, Washington, töövisiit
  15. Läti president Vaira Vīķe-Freiberga ja Leedu president Valdas Adamkus, 3. juuli 2007, Riia, töövisiit seoses Läti presidendi ametiaja lõppemisega
  16. Hispaania kuningas Juan Carlos I ja kuninganna Sofía, 8.11. juuli 2007, Madrid ja Barcelona, riigivisiit
  17. Gruusia president Mihheil Saakašvili ja spiiker Nino Burdžanadze, 20.21. jaanuar 2008, Thbilisi, töövisiit
  18. Iirimaa president Mary McAleese, 14.16. aprill 2008, Dublin, riigivisiit
  19. Venemaa president Dmitri Medvedev, Soome president Tarja Halonen ja Ungari president László Sólyom, 27.30. juuni 2008, Hantõ-Mansiisk, töövisiit (Soome-ugri rahvaste 5. maailmakongress)
  20. Poola president Lech Kaczyński, 1.3. august 2008, Varssavi, töövisiit
  21. Gruusia president Mihheil Saakašvili koos Poola president Lech Kaczyński, Leedu president Valdas Adamkus ja Ukraina president Viktor Juštšenko, 12.13. august 2008, Thbilisi, töövisiit
  22. Sloveenia president Danilo Türk ja Montenegro president Filip Vujanović, 11.14. september 2008, Ljubljana ja Podgorica, töövisiit
  23. Suurbritannia kuninganna Elizabeth II, 15.17. oktoober 2008, London, töövisiit
  24. Saksamaa president Horst Köhler, 23. oktoober 2008, Berliin, töövisiit
  25. Läti president Valdis Zatlers ja Gruusia president Mihheil Saakašvili, 1. november 2008, Riia, töövisiit
  26. Poola president Lech Kaczyński, 10.11. november 2008, Varssavi, töövisiit
  27. Aserbaidžaani president İlham Əliyev, 12.15. jaanuar 2009, Bakuu, riigivisiit
  28. Poola president Lech Kaczyński, 23.25. jaanuar 2009, Varssavi, töövisiit
  29. Horvaatia president Stjepan Mesić, 16.18. märts 2009, Zagreb, ametlik visiit
  30. Leedu president Valdas Adamkus ja Läti president Valdis Zatlers, 27. märts 2009, Šiauliai, töövisiit (NATO laienemise 5. aastapäeva üritustel)
  31. Serbia president Boris Tadić, 9. mai 2009, Zürich, töövisiit (Saint Galleni majandus- ja poliitikasümpoosionil)
  32. Ameerika Ühendriikide president Barack Obama, 9.16. juuni 2009, San Francisco ja Washington, töövisiit World Affairs Councilis
  33. Itaalia president Giorgio Napolitano, 13.15. juuli 2009, Rooma, ametlik visiit
  34. Portugal president Aníbal Cavaco Silva, 19.23. juuli 2009, Lissabon, töövisiit
  35. Ungari president László Sólyom, 4.5. oktoober 2009, Budapest, töövisiit
  36. Makedoonia president Gjorge Ivanov, 13.14. oktoober 2009, Skopje, ametlik visiit
  37. Serbia president Boris Tadić, 14.16. oktoober 2009, Belgrad, ametlik visiit
  38. Läti president Valdis Zatlers ja Leedu president Dalia Grybauskaite, 24. oktoober 2009, Riia, töövisiit
  39. Poola president Lech Kaczyński, 7.8. november 2009, Varssavi, töövisiit
  40. Leedu president Dalia Grybauskaite ja Läti president Valdis Zatlers, 16. detsember 2009, Vilnius, töövisiit
  41. Leedu president Dalia Grybauskaite ja Läti president Valdis Zatlers, 10.11. märts 2010, Vilnius, töövisiit (Leedu iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva tähistamisel)
  42. Ameerika Ühendriikide president Barack Obama, 9.10. aprill 2010, Praha, töövisiit
  43. Türgi president Abdullah Gül, 15.18. aprill 2010, Ankara ja Istanbul, ametlik visiit
  44. Serbia president Boris Tadić, 18. aprill 2010, Belgrad, töövisiit
  45. Poola presidendi kohusetäitja Bronisław Komorowski, 19.20. aprill 2010, Kraków, eravisiit (Lech Kaczyński matusel)
  46. Venemaa president Dmitri Medvedev, 9. mai 2010, Moskva, töövisiit (Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõppemise 65. aastapäeva üritustel)
  47. Poola president Bronisław Komorowski, 19.20. mai 2010, Varssavi, töövisiit
  48. Türgi president Abdullah Gül, 15.18. aprill 2010, Ankara, töövisiit
  49. Islandi president Ólafur Ragnar Grímsson, 9.12. juuni 2010, Reykjavík, riigivisiit
  50. Iisraeli president Shim'on Peres, 27.29. juuni 2010, Jeruusalemm, riigivisiit
  51. Leedu president Dalia Grybauskaite, 1. juuli 2010, Vilnius, eravisiit (Endise president Algirdas Brazauskas matusel)
  52. Poola president Bronisław Komorowski, 8.9. september 2010, Varssavi, töövisiit
  53. Namiibia president Hifikepunye Pohamba, 22. september 2010 ja Ungari president Pál Schmitt, 24. september New York, töövisiit
  54. Afganistani president Ḩāmid Karzay, 4. oktoober 2010, Kabul, töövisiit
  55. Austria president Heinz Fischer, 22.24. november 2010, Viin, ametlik visiit
  56. Kuningas ja kuninganna Carl XVI Gustaf ja Silvia, 18.-20. jaanuar 2011, Stockholm, Enköping ja Uppsala, riigivisiit
  57. Läti president Valdis Zatlers, 28. veebruar 2011, Jūrmala, töövisiit
  58. Trilateraalse Komisjoni aastakonverents, Ameerika Ühendriigid, 7. aprill10. aprill 2011, töövisiit
  59. Raadio Vaba Euroopa 60. aastapäeva konverents, München, 28. aprill30. aprill 2011, töövisiit
  60. Johannes Paulus II õndsaks kuulutamise tseremoonia, Vatikan, 1. mai 2011, töövisiit
  61. Euroopa Liidu e-tervise töörühma esimene koosolek, Budapest, 9. mai11. mai 2011, töövisiit
  62. Kesk-Euroopa presidentide ja Ameerika Ühendriikide riigipea kohtumine ning Krzysztof Pendereck, Poola, 26. mai30. mai 2011, töövisiit
  63. Gruusia opositsioonierakondade liidrid ja peaminister Nika Gilauri, Tbilisi, 4. juuli6. juuli 2011, töövisiit
  64. Euroala riigi- ja valitsusjuhtide mitteametlik tippkohtumine, Brüssel, 20. juuli21. juuli 2011, töövisiit
  65. Tarkvarafirma Erply külastamine, New York, 19. september25. september 2011, töövisiit
  66. Konverents “Euroopa Liidu Idapartnerlus – autoritaarse režiimi ja demokraatia vahejaam“, Visby, 30. september2. oktoober 2011
  67. Läti president Andris Bērziņš ja valitsusjuht Valdis Dombrovskis, 11. oktoober 2011, töövisiit
  68. Soome president Tarja Halonen, peaminister Jyrki Katainen ja välisminister Erkki Tuomioja, 17. oktoober 2011, töövisiit
  69. Balti riikide taasiseseisvumise 20. aastapäeva konverents ja Siim Kallas, Brüssel, 18. oktoober 2011, töövisiit
  70. Rahvusvaheline e-lahenduste ja küberkaitse konverents, London, 31. oktoober2. november 2011
  71. Poola president Bronisław Komorowski ja välisminister Radosław Sikorski, 9. november10. november 2011, töövisiit
  72. Leedu president Dalia Grybauskaitė ja peaminister Andrius Kubilius, 15. november16. november 2011, töövisiit
  73. ...
  74. Läti president Andris Bērziņš, 5. juuni7. juuni 2012, riigivisiit
Toomas Hendrik Ilves ja George W. Bush 28. novembril 2006

Visiidid Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Suurbritannia kuninganna Elizabeth II 19.20. oktoober 2006, Tallinn, riigivisiit
  2. Ameerika Ühendriikide president George W. Bush, 28. november 2006, Tallinn, töövisiit
  3. Jaapani keiser Akihito, 24.25. mai 2007, Tallinn, riigivisiit
  4. Monaco vürst Albert II, 7.8. veebruar 2008, Tallinn, töövisiit
  5. Leedu president Valdas Adamkus, 29.30. aprill 2008, Tallinn, riigivisiit
  6. Madalmaade kuninganna Beatrix, 14.16. mai 2008, Tallinn ja Kuressaare, riigivisiit
  7. Belglaste kuningas ja kuninganna Albert II ja Paola, 10.12. juuni 2008, Tallinn ja Vodja, riigivisiit
  8. Türgi president Abdullah Gül, 10. oktoober 2008, Tallinn, töövisiit
  9. Tadžikistani president Emomali Rahmon, 13. veebruar 2009, Tallinn, töövisiit
  10. Läti president Valdis Zatlers, 7.8. aprill 2009, Tallinn, riigivisiit
  11. Hispaania kuningas Juan Carlos I ja kuninganna Sofía, 4.5. mai 2009, Tallinn, riigivisiit
  12. Leedu president Dalia Grybauskaite, 8. oktoober 2009, Tallinn, töövisiit
  13. Montenegro president Filip Vujanović, 10. november 2009, Tallinn, töövisiit
  14. Gruusia president Mihheil Saakašvili, 20.21. jaanuar 2010, Tallinn, töövisiit
  15. Aserbaidžaani president İlham Əliyev, 6.8. aprill 2010, Tallinn, riigivisiit
  16. Ameerika Ühendriikide riigisekretär Hillary Clinton, 23. aprill 2010, Tallinn, töövisiit
  17. Soome president Tarja Halonen, 4.5. mai 2010, Tallinn, riigivisiit
  18. Serbia president Boris Tadić, 13.14. september 2010, Tallinn, ametlik visiit
  19. Saksamaa president Christian Wulff, 28. september 2010, Tallinn, töövisiit
  20. Makedoonia president Gjorge Ivanov, 24. oktoober 2010, Tallinn, ametlik visiit
  21. Rumeenia president Traian Băsescu, 12.13. aprill 2011, Tallinn, riigivisiit
  22. Kasahstani president Nursultan Nazarbajev, 20.21. aprill 2011, Tallinn, riigivisiit

Töövisiidid Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Ida-Virumaa (Aseri, Narva, Sillamäe), 14. november 2006

Tunnustused ja tiitlid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass (Grand Cross; Storkors)
  • Kreeka Auordeni suurrist
  • Prantsuse Vabariigi Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst
  • Läti Vabariigi Kolme Tähe Orden (2004) ja Kolme Tähe Ordeni kett (2009)
  • Eesti Vabariigi Riigivapi III klassi teenetemärk (2004)
  • Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur)
  • Eesti Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk (2006)
  • Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist (üle antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006)
  • Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden (üle antud keiser Akihito riigivisiidi ajal Eestisse 24. mail 2007)
  • Soome Vabariigi Valge Roosi orden
  • Läti üliõpilasorganisatsiooni Austrums auliige
  • Gruusia Kuldvillaku Orden (üle antud president Mihheil Saakašvili riigivisiidi ajal Gruusiasse 7. mail 2007)
  • Thbilisi ülikooli audoktor (8. mail 2007) [10]
  • Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni kett (üle antud kuningas Juan Carlos I riigivisiidi ajal Hispaaniasse 8. juulil 2007)
  • Eesti Riigivapi ketiklassi teenetemärk (andmise otsus 2007, üle antud 2008)
  • Madalmaade Lõvi Ordeni suurrist (üle antud kuninganna Beatrix riigivisiidi ajal Eestisse 14. mail 2008)
  • Leedu Vytautas Suure ordeni kett (2008)
  • Ungari Vabariigi Teeneteordeni Suurrist (2009)
  • Gruusia Püha Jüri Võidu Orden (üle antud president Mihheil Saakašvili töövisiidi ajal Eestisse 20. jaanuaril 2010)
  • Pressivaenlane (2010)
  • Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni kett (2011)
  • Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett (2011)
  • Kasahstani Sõpruse (Dostyk) ordeni I klass (2011)
  • Ettevõtluse sõber (2013)
  • Maksumaksja sõber (2013)

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toomas Hendrik Ilves perega 2009. aasta üldlaulupeol

Toomas Hendrik Ilvese vanaonu ja ema kasuisa vend Hans Rebane oli Eesti Vabariigi välisminister[11].

Toomas Hendrik Ilvese vanaema oli rahvuselt karaiim.[12]

USA-s elades õppis Ilves 13-aastaselt programmeerimist oma matemaatikõpetajalt. Hiljem õppis ta programmeerimist ka ülikoolis. Ta on avaldanud arvamust, et kõik inimesed peaksid programmeerida oskama.[13][14]

Ameerikas sõlmitud abielust psühholoog Merry Bullockiga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed Luukas Kristjan (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine (1992). Luukas Kristjan avaldas pärast keskkooli lõpetamist soovi kohe Eesti kaitseväkke aega teenima minna, kuid Eesti kaitseatašee USA-s soovitas tal ülikooli astuda. Aastal 2009 lõpetas ta Stanfordi Ülikooli filosoofia ja rahvusvaheliste suhete alal ning läks aega teenima. 2010. aastast töötab ta Eesti kaitseministeeriumis.

Aastal 2004 abiellus Toomas Hendrik Ilves Evelin Int-Lambotiga. Aastal 2003 sündis neil tütar Kadri Keiu.

BBC ajakirjanik Andres Ilves on Toomas Hendrik Ilvese vend.

Publikatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ilves on mitme teadusliku publikatsiooni autor ja kuulub paljudesse rahvusvahelistesse teadusseltsidesse [viide?].

2006. aastal ilmus Ilvese kõnede ja kirjutiste kogumik "Eesti jõudmine", mille koostas Ilvese nõunik Olari Koppel. ISBN 9985-3-1275-9

Filmid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ilves mängis kõrvalosas 2007 esilinastunud filmis "Jan Uuspõld läheb Tartusse". Filmis mängis teisigi Eesti avaliku elu tegelasi.[15]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eesti emad
  2. http://paber.ekspress.ee/viewdoc/A7666AE1A96C5B5CC2257220000FD33B
  3. Toomas Mattson, Toomas Hendrik Ilves: olime Kampfgruppe Estland, Postimees, 30.01.2004
  4. Ilves: ma ei ole CIA agent!, delfi.ee, 13. aprill 2006
  5. Eastern Europe, China, and the World Communist Movement in 1986, RADIO FREE EUROPE Research, 3 January 1987
  6. 6,0 6,1 postimees.ee vaadatud 28.01.11
  7. "President Ilvese poolt hääletas 73 saadikut" Postimees, 29.08.2011 (vaadatud 29.08.2011)
  8. http://twitter.com/#!/IlvesToomas
  9. "President Of Estonia Slams Paul Krugman: 'Smug, Overbearing & Patronizing' " Huffington Post, 07.06.2012 (vaadatud 07.06.2012)
  10. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 120
  11. Toomas Hendrik Ilves, Kesknädal, 9. august 2006
  12. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ilvese-vanaema-nimekaim-vene-teenistuses.d?id=13572493
  13. Marian Männi "Video: vaata, millest rääkis Ilves Maailmapangas" Postimees, 1. juuni 2014 (vaadatud 9. detsembril 2014)
  14. Ilvese kõne Microsofti Jaapani peakorteris 6. märtsil 2014, filmis Tõnu Samuel; YouTube, 9. märts 2014 (vaadatud 9. detsembril 2014)
  15. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 342

Kõned[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toomas Hendrik Ilves kõnelemas Filosoofia ja Kirjanduse Assotsiatsiooni 36. aastakonverentsi vastuvõtul 2012. aastal.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meedias
Eelnev:
Siim Kallas
Eesti välisminister
19961998
Järgnev:
Raul Mälk
Eelnev:
Raul Mälk
Eesti välisminister
19992002
Järgnev:
Kristiina Ojuland
Eelnev:
Arnold Rüütel
Eesti president
alates 2006. aastast
Järgnev: