Jakob Aunver

Allikas: Vikipeedia

Jakob Aunver (kuni 1924 Jakob Albrecht; 22. mai 1891 Vana-Antsla, Urvaste kihelkond, Võrumaa18. jaanuar 1978 Uppsala) oli eesti vaimulik.

Aunver lõpetas Valga kroonu reaalkooli ja võitles Vabadussõjas.

Ta õppis aastatel 19141915 ja 19201922 Tartu Ülikoolis ajalugu ning 19151916 ja 19221923 usuteadust. Prooviaastal oli ta Tartu Peetri ja Ülikooli koguduses. Ordineeriti pastoriks 13. aprillil 1924.

Aastatel 19241944 oli ta EELK Jüri koguduse õpetaja, 19351944 Ida-Harju praostkonna praost ja 19351939 E.E.L.K. Konsistooriumi assessor. Aastatel 1926–1936 oli ta ka Tallinna Linna 2. Tütarlaste Gümnaasiumi usuõpetaja.

1944. aastal põgenes Saksamaale ja sealt 1947. aastal Rootsi, kus oli aastatel 19471978 E.E.L.K. Uppsala koguduse õpetaja ja 19591978 E.E.L.K. Konsistooriumi assessor.[1]

Ta oli aastatel 19241939 ja 19411944 ajakirja Eesti Kirik vastutav ja tegevtoimetaja kodumaal ning 19541978 Rootsis.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kristus ja Buddha, Tartu 1925
  • Kindel tee. Vaimulike kõnede kogu. Tallinn 1937
  • Eesti rahvakiriku ristitee. Stockholm 1953
  • Aastate kestes: kiriku- ja kultuuriloolisi vaatlusi 1924–1959. Uppsala 1961
  • (Koostaja). Teenige Issandat. 1. [osa]: Valimik jutlusi ja kõnesid. Uppsala 1963
  • Johan Kõpp. Stockholm 1969

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema poeg Avvo (sünd 1915) mobiliseeriti Punaarmeesse ja jäi sõjas kadunuks, teine poeg Ago oli Rootsis arst.

Tema vennatütre pojapoeg on endine peaminister Juhan Parts.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]