Uudo Tari

Allikas: Vikipeedia

Uudo Tari (sündinud 19. detsembril 1931 Tartus) on eesti luterlik vaimulik.

Tari õppis Tartu 15. Algkoolis, lõpetas 1946. aastal Jageli Eesti Algkooli (Schleswig-Holsteini liidumaal) ja 1950. aastal Lingeni Eesti Gümnaasiumi (asus Emsi jõe ääres Emslandi kreisis Alam-Saksi liidumaal). Sõjaolukorras oli perekond põgenenud 1944. aastal Saksamaale, Saksamaalt siirduti 1950. aastal USA-sse Marylandi osariiki Baltimore'i linna.

Uudo Tari alustas õpinguid Gettysburgi College’is Pennsylvania osariigis, kuid siis võeti ta sõjaväeteenistusse. Pärast sõjaväeteenistust asus ta õppima Marylandi ülikooli inseneriteaduskonda. Aastal 1961 lõpetas ta ülikooli aeronautikainsenerina bakalaureusekraadiga ning asus tööle lennutööstusse: Pratt & Whitney ettevõttesse Connecticuti osariigis. Aastal 1967 sai ta mehaanikainseneri magistrikraadi Connecticuti Ülikoolist. Pratt & Whitney tehastes töötas ta 32 aastat, kuni erruminekuni aastal 1993.

Usuteaduslikke õpinguid alustas ta aastal 1988 EELK Usuteaduse Instituudis, omandades diplomi aastal 1994. Prooviaastal oli ta E.E.L.K. Connecticuti koguduses abipraost Valdeko Kangro juhendamisel. Tari oli ka sama koguduse juhatuse esimees aastatel 19771993. Õpetajaametisse ordineeriti Tari 19. juunil 1994 peapiiskop Udo Petersoo poolt, keda assisteerisid praost Edgar Heinsoo ja abipraost Tõnis Nõmmik[1].

Pärast ordineerimist asus Uudo Tari ametisse USA Esimese praostkonna vikaarõpetajana. EELK Connecticuti kogudust asus ta teenima õpetajana 22. augustil 1996 (introdutseeriti ametisse 1. novembril 1997), EELK New Yorgi Kogudust aastal 1997 (introdutseeriti ametisse 2. novembril 1997)[2]. Aastal 2001 valiti õpetaja Tari juba USA Esimese praostkonna praostiks.

Uudo Tari arvati emerituuri alates 18. jaanuarist 2023 ja otsustati anda talle EELK aukiri pikaajalise ustava teenimise eest. New Yorgi Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku koguduse hooldajaõpetajaks alates 18. jaanuarist määrati Markus Vaga.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Kirik nr. 4. 1994
  2. Eesti Kirik nr. 1. 1998

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]