Konrad Veem
Konrad Reinhold Veem (7. jaanuar 1914 Tallinn – 1. detsember 1996) oli eesti vaimulik, aastail 1971–1990 Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskop.
Lõpetas aastal 1933 Tallinna Saksa Poeglaste Reaalgümnaasiumi. Õppis aastatel 1935–1940 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, lõpetades sügisel, kuuludes viimaste lõpetajate hulka. Asus aastal 1941 ümber Saksamaale. Sõja ajal oli sõjakirjasaatjana filmioperaator. Ordineeriti 2. veebruaril 1947 Stolzenaus vikaarpiiskop Johannes Oskar Lauri poolt pastoriks.
Oli 1947–1948 Fürthi koguduse asutaja ja õpetaja, kuulutuspunktidega Nürnbergis, Weissenburgis, Erlangenis ja Bambergis. Oli aastatel 1948–1952 Münchenis Luteri Kirikute Maailmaliidu põgeniketeeninduse osakonna vaimulik. Samal ajal oli ta E.E.L.K. Lõuna-Baieri koguduse õpetaja ja Austria eestlaste hooldajaõpetaja. 1952–1955 toimetas ta Kirikulehte.
Aastal 1955 valiti ta E.E.L.K. Stockholmi koguduse õpetajaks (pärast õpetaja Aleksander Täheväli surma). Seda ametikohta pidas ta aastani 1985.[1]
Kuna peapiiskop Johannes Oskar Lauri soovis ametit maha panna, korraldati 14. detsembril 1971 uued peapiiskopi valimised. Uueks peapiiskopiks kandideerisid praost Richard Koolmeister ja abipraost Konrad Veem. Richard Koolmeister sai 33 häält ja Konrad Veem 35 häält. Seega sai uueks peapiiskopiks Konrad Veem.[2] 28. detsembril 1971 kinnitas konsistoorium valimistulemused, piiskopiametisse pühitseti ta 17. juunil 1972. Teda õnnistas ametisse Rootsi peapiiskop emeeritus Gunnar Hultgren. Gunnar Hultgreni assisteerisid piiskop emeritus Sven Danell, peapiiskop emeritus Johannes Oskar Lauri ja piiskop Ingmar Ström.[3][4] Emerituuri jäi ta aastal 1990.
1990 valiti ta Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlaseks.[5]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Konrad Veem oli abielus Maria Täheväliga (Aleksander Täheväli tütrega). Neil oli kaks last.