Karl Raudsepp

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib vaimulikust; võidusõitja kohta vaata artiklit Karl Raudsepp (võidusõitja)

Karl Raudsepp (26. märts 1908 Puurmani18. juuni 1992 Toronto) oli eesti vaimulik, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop.

Sündis Puurmanis, kus ta isa Jaan Raudsepp oli tööline krahv Ernst Manteuffeli mõisas. Ema nimi oli Liisa Grüner ja mõlemad vanemad olid pärit Sangastest, Valgamaalt. Lapsepõlves viibis Karl peamiselt Kaasikutaguse külas Jõgeva lähedal, kus ta isa oli mõisa metsavaht ja talumees Lõokese metsavahitalus. Talu pärijaks sai vanem vend Aleksander, kes elas seal oma naise ja tütrega, kuni küüditamiseni 1944. aasta lõpul. Aleksander oli Omakaitse liige ja talle määrati Nõukogude vöimu poolt 20 aastat sunnitööd Norilski laagris, kus ta suri 29. oktoobril 1949 teadmata põhjustel.

Karl alustas kooliteed 9-aastasena Jõgeval ja kirjutas oma mälestustes, et ta tundis kutset pastoriks saada juba 12-aastasena. Lõpetas aastal 1928 Hugo Treffneri Gümnaasiumi ning õppis aastatel 19281932 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Kohustusliku aastase ajateenistuse teenis ta ratsaväe rügemendis. Prooviaastal teenis Pärnu Eliisabeti koguduses ja juunis 1933 ordineeriti Karl Raudsepp Tallinna toomkirikus vaimulikuks. (Teistel andmetel ordineeriti 16. juulil 1933).

Oli 19331935 esimene eesti soost kirikuõpetaja Häädemeeste Miikaeli koguduses. Lahkus sealt Vändrasse, kus ta teenis 19351944 Vändra Martini kogudust, olles ühtlasi sealses gümnaasiumis usuõpetajaks.

Lahkus aastal 1944 koos abikaasa Elleni (Männik), laste Jaani (s 1939), Anne (s 1941) ja Ennu (s 1944) ning naise kasuema Miina Feldmanniga Saksamaale.[1] Esimese aasta võõrsil rändasid nad läbi Sudeedimaa ja Tüüringi enne kui leidsid 1945. aastal koha Bad Mergentheimi ja Geislingeni põgenikelaagrites. Geislingenis valiti ta laagri rahvuskomitee juhatusse, kus ta oli esimehe Voldemar Pätsi asetäitja. Seejärel töötas ta Münchenis, olles seal Luterliku Maailmaliidu teenistuses.

Detsembris 1948 siirdus perekonnaga Kanadasse, kus Kanada luteri kirik andis talle ülesandeks asutada põgenikekeskustes eesti kogudusi. Ajavahemikus 1948–1953 jõudis Kanadasse umbes 14 000 eestlast ja sellel perioodil asutas Karl Raudsepp kaheksa eesti kogudust Vancouveris, Torontos, Montrealis ja mujal. Hilissügisel 1949 pidas ta jutluse Montrealis ja seda loetakse sealse Jaani koguduse sünniks. Montreali Jaani koguduse õpetajana töötas ta kokku 28 aastat. 1951. aastal sündis perre poeg Karl Johannes.

Kevadel 1973 valiti Karl Raudsepp Kanada praostiks ja märtsis 1977 pühitseti Stockholmis Põhja-Ameerika piiskopiks. 1982 avaldas Torontos raamatu “Ristiga märgitud”, 1988 monograafia “Rudolf Kallas” ja 1990 “Arthur Võõbus”. 1989 sai temast ajakirja “Eesti Kirik” vastutav toimetaja.

Suri 18. juunil 1992 Torontos.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Sõua sügavamale. Stockholm, 1964.
  • Silma, suu ja südamega seespool kirikut. Kaheksa jutlust. Stockholm, 1965.
  • Ristiga märgitud. Stockholm, 1982.
  • Rudolf Gottfried Kallas. Tema elu, töö ja selle panus eesti rahvale. Toronto, 1988.
  • Arthur Võõbus – 1909–1988. EELK Usuteadusliku Instituudi väljaanne III. Toronto, 1990

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Konrad Veem, Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon, EVR, Stockholm, 1988

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]