Edward Hopper

Allikas: Vikipeedia
Autoportree (1906)
"Tüdruk õmblusmasina taga" (1921)

Edward Hopper (22. juuli 1882 Nyack New Yorgi osariik15. mai 1967 New York) oli USA realistlik maalikunstnik.

Hopper sündis hollandi päritolu kõrgema keskklassi peres. Tema isa oli kuivainekaupmees. Edwardit kasvatati rangelt baptistlikus vaimus, aga isa oli pehme iseloomuga ja peret valitsesid naised: ema, vanaema ja õde Marion. Juba 5-aastaselt ilmutas Edward huvi kunsti vastu ja vanemad ergutasid seda, ostes talle joonistusvahendeid ja kunstiõpikuid. Ta õppis 18991907 New Yorgi kunsti- ja disainikoolis.

1908 asus ta elama New Yorki, kus elas kuni oma surmani, kui maha arvata kaks lühikest reisi Euroopasse[1].

Edward Hopper töötas pikka aega illustraatorina reklaamiagentuurides. Lõpuks hakkas ta illustreerimist jälestama, aga oli sunnitud majanduslikel põhjustel seda kuni 1920. aastateni tegema.

Hopper esindab urbanistlikku realismi. Oma töödes kujutab enamasti suurlinna elu, kus ta kasutab suuri ühetoonilisi värvipindu ja täpselt väljajoonistatud figuure.

Oma eeskujude kohta väitis Hopper ise: «Tegelikult ei mõjutanud mind miski. Ma ei arva midagi seesugust. Igal kunstnikul on sisemuses täielik omapära. Päris omaenese identiteet.»[1]

1924 abiellus Hopper kunstniku Josephine Verstille Nivisoniga. Abielu kestis kuni mehe surmani, lapsi sellest ei sündinud. Pärast abiellumist oli Josephine oma mehe ainus naismodell, kuigi ta oli sündinud 1883 ja seega vanem kui naisi tavaliselt maalidel kujutatakse. Pärast abiellumist algas Hopperi tõeline kuulsus maalikunstnikuna, Josephine'i oma seevastu vähenes, kuigi temagi jätkas maalimist.

Saksa kunstikriitik Kerstin Stremmel nimetas Hopperi kaheks kõige tähtsamaks maaliks "Öösorrid" (1942) ja "Hommikupäike" (1952).[1]

"Öösorridel" on kujutatud ööpäevaringselt avatud söögikohta suurlinnas. Tänav on inimtühi, nähtavasti on öö. Selle üle on raske otsustada, sest tänav ja söökla on eredalt valgustatud. Sööklasse on sisse näha läbi selle suurte klaasseinte ja selles on neli inimest: kaks mees- ja üks naiskülastaja ning meesteenindaja. Leti ääres istuvad kõrvuti mees ja naine ning nende kahe modellideks olid Hopper ise ja tema naine Jo. Jo andis maalile ka nime, inglise keeles nimetatakse niimoodi (nighthawks) inimesi, kes tavatsevad öösiti kaua üleval olla. Maal on inspireeritud Ernest Hemingway loomingust, mis Hopperile väga meeldis, kõige tõenäolisemalt lühijuttudest "Tapjad" ja "Puhas valgustatud koht".

USA-s on "Öösorrid" ikoonilise tähtsusega maal ning sellele on vihjeid paljudes filmides ja seriaalides: paremal klaasseintega ja valgustatud söögikoht, vasakul tühi tänav. "Batmani" joonisromaanis kannab sarnane söökla nime "Hopper". Maal on ajendanud arvukalt paroodiaid ja üles otsida on püütud selle asukohta, ehkki Hopper ise ütles: «Ma lihtsustasin seda stseeni suurel määral ja tegin restorani suuremaks.» Tänapäeval seda restorani ei eksisteeri ja maalil oleval kujul pole seda ka kunagi olemas olnud.

"Hommikupäike" kujutab naist suures voodis istumas, kätega ümber põlvede kinni hoidmas ja suurest aknast välja vaatamas. Naine pole enam noor ja tal on seljas lõheroosa öösärk. Peale voodi ei ole toas ega seinal midagi muud näha; nähtavasti on tegu hotelliga, sest ainult hotellituba võib nii lage olla. Kogu maal on üle ujutatud selge külma valgusega ja kunstnik oma sõnul maaliski pildi selleks, et kujutada valgust erisugustel suurtel pindadel. Ainsad soojad toonid kogu maalil on aknast paistval telliskivimajal.[1]

Ameerika kunstikriitik Clement Greenberg on öelnud: «Hopper on lihtsalt vilets maalija. Aga kui ta oleks parem maalija, siis ta ei oleks arvatavasti nii suur kunstnik.»[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Kerstin Stremmel. "Realism". Köln, Taschen GmbH 2006, lk. 4, 58, 59