Echelon

Allikas: Vikipeedia

Echelon on Ameerika Ühendriikide sideluureametkonna NSA poolt koostöös Suurbritannia Government Communications Head Quarters (GCHQ), Kanada Communications Security Establishment (CSE), Austraalia Australian Defense Security Directorate (DSD) ja Uus-Meremaa General Communications Security Bureau (GCSB) poolt ülalpeetav ja kasutatav tehnilise luure süsteem.

Echelon süsteemi kasutatakse kogu maailma telekommunikatsioonivõrkudes liikuvate e-mailide, fakside, teleksite ja telefonivestluste vahelt haaramiseks ehk pealtkuulamiseks ja salvestamiseks. Echeloni vahelthaaramisvõrgustik koosneb üle maailma laiali asuvatest elektroonilistest vahelthaarde ja pealtkuulamisjaamadest, mida omavad ja hooldavad viis riiki: USA, Suurbritannia, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa. Nende riikide vastavad teabehankeametkonnad teostavad igapäevast pealtkuulamist, kogudes teatud võtmesõnade alusel riikide julgeolekuasutusi huvitavaid telefonikõnesid, faksi ja e-posti elektroonilisi signaale üle maailma. Kogutud materjalid edastatakse Ameerika Ühendriikide tehnilise luure ametkonnale NSA, kus neid analüüsitakse.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Signaalluure Echelon aluseks oli Suurbritannia, Briti Rahvaste Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide poolt Teise maailmasõja ajal loodud Saksa Kolmanda Riigi ja Jaapani sõjalaevastiku jälgimiseks moodustatud jälgimisjaamade võrgustik. 1940. aastate signaalluure tehnilised vahendid võimaldasid teostada vastaste laevastiku ning lennuväe objektide asukoha tuvastamist radarite, objektide poolt peetavate sideseansside alusel ning visuaalse tuvastamise korral, mida tänapäeval defineeritakse arenenud signaalluure ühe alaliigina – sideluurena. Sideluurealast koostööd Teise maailmasõja ajal määratles 17. mail 1943 Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide loodud BRUSA COMINT liit.

Globaalne võrgustik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teise maailmasõja aegsele koostööle järgnes aastatel 1946–1947 samade riikide loodud ühendatud SIGINT organisatsioon, kuhu kuulus lisaks asutajaliikmetele ka teisi suuremaid ingliskeelseid riike Kanadat, Austraaliat ja Uus-Meramaad. Lõpliku vormi sai nende riikide SIGINT ehk signaaluureasutuste osakondade töö 1947. aastal koostatud UKUSA lepinguga, millele järgnes 1948. aastal koostatud salajane UKUSA lepe. Lepingu alusel koostööd tegevate riikide hulka kuuluvad ka Saksamaa LV, Jaapan, Norra, Põhja-Korea ja Türgi, oma vastavate teabehankeasutuste või teabehanget võimaldatavate asukohtadega.

UKUSA leping määratles ka osapoolte tegevuspiirkonnad: NSA vahendid katavad kommunikatsioonisignaalid Põhja-Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas; Suurbritannia GCHQ vastutab Euroopa, Aafrika ja Venemaa (enne seda NSV Liidu alade eest Uurali mägedest lääne pool; Austraalia DSD teostabe andmetekogumist Aasias ja idapoolsetel India ookeani aladel; Uus-Meremaa GSCB aga Vaikse ookeani lõunapoolse ala eest; Kanada CSE abistab Venemaa (enne seda NSV Liidu põhjapoolse osa, Põhja-Euroopa ja Ameerika kommunikatsiooni vahelthaaramisel.

Echeloni tööpõhimõtted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Echelon süsteemi tööpõhimõte on suhteliselt lihtne:

1) Üle maailma on laiali paigutatud vastuvõtujaamad, mis teostavad kommunikatsioonisignaalide vahelthaaramist.

2) Saadud info töödeldakse NSA arvutustehnikaga, kasutades selleks kõrgestiarenenud kõnetuvastussüsteeme ja optilisi märgituvastussüsteeme nö. „võtmesõnade“ ja „võtmefraaside“ leidmiseks. Vastavaid võtmesõnu või fraase sisaldanud signaalid salvestatakse teate edaspidiseks ümberkirjutuseks ja analüüsiks. Igas pealtkuulamis- ehk vastuvõtujaama arvutisüsteemis on nimekirjad „võtmesõnadega“.

3) Kogutud info ja analüüsi tulemused saadetakse vastavat infot tellinud riigi teabehankeametkonnale läbi ülemaailmse arvutivõrgu koodnimega „Platform“.

Echeloni süsteemi pealkuulamis- ja vastuvõtujaamade tehnikavahendid:

  • on suunatud Intelsati ja Inmarsati satelliitidele, mis vastutavad suure enamuse telefon- ja faksiside liigutamise eest;
  • fiiberoptilised kaablid, mis toimetavad infomassiive Aasiast Ameerika Ühendriikidesse läbi Ameerika Ühendriikide valitsuse (valitsusasutuse NSA-ga koostööd tegeva Ameerika suurkorporatsiooni AT&T vahejaamade), kus samuti toimub võtmesõnade alusel info sorteerimine;
  • Raadiosidekanalite kontroll, eriti kõrgsagedusalas (HF), mängib veel tänapäevalgi tähtsat rolli. Raadioside abil on võimalik pidada sidet sõjalaevade ja lennukitega üle maailma. Lühema levialaga väga kõrge sagedusalaga (VHF) ja ultrakõrge (UHF) sageduslaga raadiotehnoloogiat kasutatakse taktikalise sõjalise kommunikatsioonikanalina riikidesiseselt;
  • kõrgsageduslik suunaotsimisvõrk (HFDH high frequency direction finding), mis kuulab pealt kommunikatsioone ainult ühel eesmärgil- laevade ja lennukite asukoha kindlakstegemiseks. Kuigi need jaamad ei ole otseselt seotud teadete analüüsimisega, mängivad nad tähtsat rolli mobiilsete sõjaliste objektide liikumise jälgimisel;
  • luuresatelliidid: „Ferret“ ja "GRAB" seeria satelliidid 1960. aastatel; „Canyon“, „Rhyolite“ ja „Aquacade“ satelliidid 1970. aastatel; „Chalet“, „Vortex“, „Magnum“, „Orion“, ja „Jumpseat“ seeria satelliidid 1980.aastatel ning „Mercury“, „Mentor“ ja „Trumpet“ satelliidid 1990. aastatel. 20. sajandil on satellitide valik aga veelgi mitmekesisem: Advanced KH-11, LaCrosse Radar Imaging, Orion/Vortex, Trumpet, Parsae, Satellite Data Systems, Defense Support Program, Defense Meteorological Support Program, kuna aga kõrgtehnoloogiline satellitide abil teabehange on kulukas, siis nende väljatöötamine ja kasutamine toimub koostöös NRO National Reconnaissance Office) või Luure Keskagentuuri (CIA – Central Intelligence Agency)ga.

Menwith Hillsi satelliitide jälgimise kontrolljaamas asuvad tänapäevaks erinevad süsteemid satelliitside kontrolliks:

  • STEEPLEBUSH1984. aastal valminud 160 miljonit dollarit maksnud laiendus 1974. aasta seadmetele, mis suurendas satelliitide jälgimise võimet tunduvalt.
  • RUNWAY – süsteemi vastuvõtuseadmsestik laiub idast ja läände läbi kogu baasi. See süsteem võtab vastu signaale teise generatsiooni geosünkroonsetelt Vortex satelliitidelt ja kogub erinevaid andmeid kommunikatsiooniliikluse kohta Euroopas, Aasias ja endise Nõukogude Liidu aladel, süsteemi poolt kogutud informatsioon edastatakse töötlemiseks Menwith Hilli arvutisüsteemidesse.
  • PUSHER – kõrgsageduslik suunaotsimissüsteem sagedusvahemiku 3–30 MHz (milleks on raadioülekanded CB raadiote vahel, walkie-talkied). Süsteemi sihtmärgid on sõjaväelised, välissaatkondade, merendus- ja lennunduskommunikatsiooniteave.
  • MOONPENNY – süsteem sihtmärgiks on teiste riikide andmeedastussatelliitidele, samuti Atlandi ja India ookeani Intelsat satelliidiside.
  • KNOBSTICKS I ja II – antennisüsteemide kasutuseesmärk on täpselt teadmata, eeldatavalt on nende töö suunatud sõjalise ja diplomaatilise side jälgimiseks kogu Euroopas.
  • GT-6 – 1996. aastal rakendatud süsteem, kolmanda põlvkonna geosünkroonsete satelliitide Advanced Orion ja Advanced Vortex vastuvõtja.
  • STEEPLEBUSH II – STEEPLEBUSH I süsteemi edasiarendus, mis töötleb RUNWAY vastuvõtjate kaudu saadud Vortex satelliitide infot.
  • RUTLEY, TROUTMAN, ULTRAPURE, TOTALISER, SILVERWEED, RUCKUS süsteemid.
  • SILKWORTH – põhiarvutisüsteem, mis töötleb enamuse Menwith Hilli erinevate vastuvõtusüsteemide poolt kogutavast teabest.
    • MAGISTRAND on osa SILKWORTH superarvutisüsteemist, mis kasutab võtmesõnade otsingusüsteeme;
    • PATHFINDER teostab teadete tekstide sorteerimist, see töötab suurte tekstipõhiste dokumentide ja teadete andmebaasidega otsides teatud võtmesõnu või fraase keeruliste algoritmide põhjal;
  • VOICECASTi süsteemi abil on võimalik tuvastada iga inimeste individuaalseid häälemustreid ja selle tulemusena jälgida kõiki ühe konkreetse inimese vestlusi, ükskõik kust ta ka helistaks;

Analoogselt Ameerika Ühendriikides kasutatava meetodiga on läbi Menwith Hilli territooriumi läbima paigaldatud ka Suurbritannia vähemalt kolm suurt siseriiklikku kiudoptilist telefoni magistraalliini, mis võimaldab NSA-l lülituda British Telecomi võrku.

Süsteemi jaamad ja asukohad:

Probleemid Echeloniga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa ajakirjanikud on väitnud korduvalt, et Echeloni teabehankesüsteemi on kasutatud Ameerika Ühendriikide sisemaises teabehankes, mis on NSAl keelatud, samuti on seda kasutatud Ameerika Ühendriikide NATO partnerite vastu, saamaks eeliseid siseinformatsiooni omamisega antud riikide valitsuse plaanidest ning riikidevahelises majandustegevuses.

Next.svg Pikemalt artiklis Tööstusspionaaž
Next.svg Pikemalt artiklis Majandusluure

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Nicky Hager, „Secret Power: New Zealand’s Role in the International Spy Network“;