Como

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Itaalia linnast; USA Colorado linna kohta vaata artiklit Como (Colorado)

Como

[ k'oomo ]
itaalia Como

Flag of Como.svg
Como lipp

Pindala: 37,3 km²
Elanikke: 84 710 (30.09.2013)[1]

Koordinaadid: 45° 49′ N, 9° 5′ Ekoordinaadid: 45° 49′ N, 9° 5′ E
Como (Itaalia)
Como

Como on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Como provintsi halduskeskus. Asub Como järve edelakaldal.

Como linna ühendab linnalähedasel mäel asuva Brunate külaga rohkem kui kilomeetripikkune köisraudtee.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peale turismi on Como teiseks põhitööstusharuks siiditööstus: seal asuvad Milano moekunstnike põhilised siidiga varustajad.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Como linn ja järv. Maali autoriks on Jean-Baptiste-Camille Corot (1834).

Praegust Como linna ümbritsevates mägedes elas juba vähemalt pronksiajal keltide hõim, keda tuntakse nimega orobii. Linnast edelas asuvates metsaga kaetud mägedes on veel näha jälgi nende asulatest.

Umbes 1. sajandil eKr sai piirkonnast osa Vana-Rooma riigist. Sealse antiikaegse Rooma koloonia Comum keskus asus algselt praeguse linna lähistel mägedel, kuid viidi seejärel Julius Caesari käsul üle linna praegusesse asukohta. Keiser käskis Como järve lõunapoolses otsas oleva soo kuivendada ja pani paika müüriga ümbritsetud linna plaani, mille järgi tuli uues linnas rajada tüüpiline Rooma tänavasüsteem. Uue linna nimeks sai Novum Comum ja selle staatuseks sai municipium.

774. aastal alistus Como linn linna tunginud Karl Suure juhitud frankidele ja linnast sai kaubavahetuskeskus.

Aastal 1127 kaotas Como kümmekond aastat kestnud sõja lähedal asuva Milano linnaga. Keiser Friedrich I Barbarossa abiga suutis Como mõnikümmend aastat hiljem Milanole kätte maksta – Milano purustati aastal 1162. Friedrich abistas linna ka mitme linna piiri ümbritseva kaitsetorni rajamisel, kuid neist on tänaseni säilinud vaid Castello Baradello.

Järgnevatel sajanditel järgis Como linna ajalugu Milano hertsogiriigi ajalugu – läbi Prantsusmaa sissetungi ja Hispaania domineerimise kuni aastani 1714, mil piirkonna vallutasid austerlased. Napoleon I tungis Lombardiasse 1796. aastal ja valitses piirkonda aastani 1815, mil Viini kongressi järgselt taastati Austria võim. Linn vabastati austerlaste käest lõpuks aastal 1859 Giuseppe Garibaldi saabumisega ja linnast sai vastselt loodud ja Savoia dünastia valitsemise all olnud Itaalia kuningriigi osa.

Teise maailmasõja lõpus läbis põgenev Benito Mussolini teel Šveitsi ka Como linna. Partisanid tabasid Mussolini Como järve ääres ja ta lasti järve põhjakaldal asuvas väikeses Giulino di Mezzegra külas maha.

2010. aastal esitasid natsionalistliku Šveitsi Rahvapartei liikmed Šveitsi parlamendile ettepaneku, millega sooviti riigiga piirnevate territooriumide, sealhulgas Como (ja Como provintsi), Šveitsi Konföderatsiooni liikmeks võtmist.[2][3][4]

New Yorgi Bronxi Loomaaias olev Rockefelleri purskkaev asus kunagi Como linna järveäärsel peaväljakul (Piazza Cavour). William Rockefeller ostis selle 1902. aastal 3500 liiri eest (tollases vääringus ligikaudu 637 dollari eest).[5]

Arhitektuurimälestised[muuda | redigeeri lähteteksti]

14. sajandist pärinev Duomo
  • Como toomkirik (Duomo di Como) (14. sajand); 18. sajandil sai kirik Juvarra kavandatud barokse kupli. Kirik on parim näide Itaalias gooti ja renessansi stiilide segunemisest (gooti stiil on selgelt tuntav tornikestes, roosakendes ja veesülitites, renessanss aga ebagootilikult ümarates portaalides). Läänepoolse peaukse kõrval on kujutatud Vanemat ja Nooremat Plinust.
  • Villa Carlotta 18. sajandi suveloss, mis on tuntud oma kauni aia poolest. Villas asub skulptuurikogu.
  • Como raekoda (Broletto); 13. sajandil ehitatud valge-roosa-hallitriibuline hoone, mille rõdu on kavandatud kõnepidamise tarbeks.
  • Sant'Abbondio kirik (11. sajand)
  • Villa Olmo (18. sajand) koos aedadega.

Como peaväljak on moodsate hotellide ja pangahoonetega piiratud Piazza Cavour.

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Comos on sündinud Alessandro Volta, arhitektid Giuseppe Tarragni ja Antonio Sant'Elia ning paavst Innocentius XI, samuti Plinius Vanem ja Plinius Noorem.

Muuseumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]