Jena ja Auerstedti lahing

Allikas: Vikipeedia
Jena ja Auerstedti lahing
Osa Neljanda koalitsiooni sõjast ja Napoleoni sõdadest
Jena lahing. Jacques François Joseph Swebach-Desfontainesi maali repro
Toimumisaeg 14. oktoober 1806
Toimumiskoht
Tulemus Prantsuse vägede võit
Osalised
Prantsusmaa Prantsusmaa esimene keisririik Preisi kuningriik
Väejuhid või liidrid
Prantsusmaa keiser Napoleon I
Nicolas Jean-de-Dieu Soult
Jean Lannes
Michel Ney
Charles Pierre Francois Augereau
Joachim Murat
Preisimaa kuningas
Friedrich Wilhelm III
Braunschweigi hertsog Karl Wilhelm Ferdinand
Hohenlohe vürst Friedrich Ludwig
kindral Ernst von Rüchel
Jena ja Auerstedti lahingud.
Jena lahingu detailne kaart
Auerstedti lahingu detailne kaart

Jena ja Auerstedti (vana nimi: Auerstädt) kaksiklahingud peeti 14. oktoobril 1806 platool Saale jõest läänes Napoleon I ja Friedrich Wilhelm III vägede vahel. Preisi armee otsustav kaotus allutas Preisimaa kuningriigi Prantsuse keisririigile kuni Kuuenda koalitsiooni moodustamiseni aastal 1812.

Mitmed tulevased Preisi armee reformijad osalesid Jena-Auerstedtis, sealhulgas Gebhard von Blücher, Carl von Clausewitz, August Neidhardt von Gneisenau, Gerhard von Scharnhorst ja Hermann von Boyen.

Vastaspoolte armeed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõlemad armeed olid osadeks jaotatud.

Preisi kuningal oli kolm väge:

Preisimaa poolel võitlesid ka Saksimaa väed.

Napoleoni põhijõud Jena all koosnesid kokku umbes 150 000 mehest:

Kaugemal põhjas, Auerstedti lähistel, olid Prantsuse väed: Bernadotte'i I korpus (20 000 meest) ja Davout' III korpus (27 000 meest).

Ülevaade[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lahing algas, kui Napoleoni eelväed kohtasid Jena lähstel Hohenlohe vägesid. Keisril oli algul ainult 48 000 meest, kuid ta kasutas ära oma hoolikalt planeeritud ja paindlikku vägede paigutust, et kiiresti üles ehitada hävitav ülekaal. Preislased olid aeglased olukorra mõistmiseks ja aeglased ka reageerima. Enne, kui Rücheli 15 000 meeest Weimarist väljusid, alustas Hohenlohe vägi liikumist. Siiski oli see äge lahing ja Napoleon arvas ekslikult, et on silmitsi Preisi peavägedega.

Kaugemal põhjas, Auerstedti lähistel, said nii Davout kui ka Bernadotte käsu minna Napoleonile appi. Davout püüdis liikuda Ekartsbergi kaudu, Bernadotte Dornburgi kaudu. Davout liikumist lõunasse takistasid siiski Preisi põhijõudude 55 000 meest, sealhulgas Preisi kuningas, Braunschweigi hertsog ning välimarssalid von Möllendorff ja krahv von Kalckreuth. Järgnes metsik lahing. Kuigi jõudude vahekord oli kaks ühele preislaste kasuks, kannatas Davout hästitreenitud ja distsiplineeritud III korpus korduvad rünnakud välja, enne kui lõpuks rünnakule asus ja preislased põgenema pani. Kuigi lahing toimus silmapiiril, ei astunud Bernadotte samme Davout'le appi minekuks, mille eest Napoleon ta hiljem hukka mõistis.

Tulemused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alguses Napoleon ei uskunud, et Davout' üksik korpus lõi Preisi peaväge ilma abita, ja vastas esimesele ettekandele: "Ütelge marssalile, et ta näeb kahekordselt", vihjates Davout' kehvale nägemisele. Kui asi sai selgemaks, ei suutnud keiser kiidulaulu lõpetada. Bernadotte mõisteti tõsiselt hukka ja oli vallandamisele lähedal — vaatamata sellele, et ta oli kuuldekaugusel Auerstedtist ja rännakukaugusel Jenast, eiras ta korraldusi ja ei osalenud kummaski lahingus. Davout'st tehti Auerstedti hertsog. Lannes, Jena kangelane, nii suurt kiitust ei saanud, võibolla selle pärast, et Napoleon tahtis seda au endale.

Preisimaa poolel sai Braunschweigi hertsog Auerstedtis surmavalt haavata ja järgnevatel päevadel ei suutnud järelejäänud väed Murat' halastamatule ratsaväerünnakule tõsist vastupanu avaldada. Erfurti kapitulatsiooniga 16. oktoobril sattus suur hulk Preisi vägesid sõjavangi, olles vaevalt püssi lasknud. Bernadotte hävitas 17. oktoobril Halle lahingus Württembergi hertsogi Preisi reservid. Davout viis oma väsinud III korpuse 25. oktoobril Berliini. Hohenlohe vägi piirati sisse 28. oktoobril pärast Prenzlau lahingut, mis järgnes varsti pärast Pasewalki kapitulatsiooni. Blücheri ja Winningi korpused hävitati Lübecki lahingus 6. ja 7. novembril. Magdeburgi piiramine lõppes 11. novembril, kui Ney vallutas kindluse. Piiratud Preisi vastupanu jätkus, kuid Napoleoni peamine vaenlane oli nüüd Venemaa ja Eylau lahing tulemas.

Prantsusmaa kaotas langenute ja haavatutena 14 920 meest. Preisimaa kaotas langenute, haavatute ja vangistatutena 33 000.

Mõju[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pont d'Iéna (Jena sild) Pariisis ehitati Jena lahingu mälestuseks.

Lahing osutus mõjusaks, demonstreerides vajadust liberaalsete reformide järele siiani veel väga feodaalses Preisi riigis ja armees. Kuulsad Preisi reformijad, nagu Scharnhorst, Gneisenau ja Clausewitz, võtsid lahingust osa. Nende reformid, koos järgnevatel aastatel algatatud riigireformidega, aitasid muuta Preisimaa moodseks riigiks, mis viis eeskätt Prantsusmaa väljaajamiseni Saksamaalt ja andis lõpuks liidrikoha kontinendil.

Galerii[muuda | redigeeri lähteteksti]