Bernard Williams

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib filosoofist; kergejõustiklase kohta vaata artiklit Bernard Williams (kergejõustiklane).

Sir Bernard Arthur Owen Williams (21. september 1929, Westcliff-on-Sea, Essex, Suurbritannia10. juuni 2003 Rooma) oli Inglise eetik, keda ajaleht The Times nimetas "oma aja kõige säravamaks ja tähtsamaks Briti moraalifilosoofiks.

"Tema teoste hulka kuuluvad "Problems of the Self" (1973), "Moral Luck" (1981), "Ethics and the Limits of Philosophy" (1985) ning "Truth and Truthfulness" (2002). 1999. aastal löödi ta rüütliks.

Knightbridge'i filosoofiaprofessorina Cambridge'i Ülikoolis ja Deutschi filosoofiaprofessorina California Ülikoolis Berkeleys sai Williams rahvusvaheliselt tuntuks, püüdes suunata tänapäevast moraalifilosoofiat ajaloo ja kultuuri, poliitika ja psühholoogia ning eriti vanakreeka filosoofia poole. Teda on nimetatud humanisti hingega analüütiliseks filosoofiks. Williams sidus eri valdkondadest pärinevaid ideid, mida tavapäraselt ei suudetud seostada. Ta põlgas ära stsientismi ja teadusliku või evolutsioonilise reduktsionismi, nimetades "moraalselt kujutlusvõimetuid evolutsioonilisi reduktsioniste" inimesteks, kes on talle tõeliselt vastumeelt. Williamsi jaoks oli keerukus taandamatu, ilus ja tähendusrikas.

Williamsit tunti naiste toetajana akadeemilises sfääris. Ameerika filosoof Martha Nussbaum kirjutas, et Williams oli "nii lähedal feminismile kui tema põlvkonnast mõjuvõimas mees olla sai". Teda tunti ka terava mõistuse poolest vestlustes. Oxfordi filosoofi Gilbert Ryle'i sõnutsi "mõistis Williams, mida sa ütelda tahad, paremini kui sa ise, samuti kui selle kõiki võimalikke vastuväiteid, enne kui jõudsid oma lause lõpetada".

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta oli riigiametniku ainus poeg.

Williams õppis Chigwell Schoolis ja Oxfordi Ülikooli Balliol College'is (Literae Humaniores). Teda mõjutas eriti Richard Hare, kelle oponendiks ta kujunes. Eduard Fraenkel nägi temas lootustandvat klassikalist filoloogi, kuid tema huvid pöördusid filosoofiasse. Juba õpingute ajal sai ta tuntuks andeka filosoofina, kelle poole pöörduti kõige keerulisemate probleemidega.

Pärast lõpetamist (congratulary First-class honours) valiti ta 1951 All Soulsi kolleegumiliikmeks (Prize Fellow). Enne tööleasumist 1953 teenis ta aasta Royal Air Force'is hävituslennuki Supermarine Spitfire piloodina Kanadas. Ta olevat pidanud aastat piloodina oma elu kõige õnnelikumaks ajaks.

Aastal 1955 asus ta elama Londonisse, kus ta töötas University College'i lektorina ja 1964. aastast Bedford College'i professorina. Aastal 1967 sai ta 38-aastasena Cambridge'i Ülikoolis King's College'is Knightbridge'i filosoofiaprofessoriks. Aastatel 1979–1987 oli ta Edmund Leachi järglasena King's College'i juhataja (Provost).

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1955 abiellus ta Shirley Brittainiga, kellega ta oli tutvunud USA-s.

Publikatsioone[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Morality: An Introduction to Ethics, Cambridge: Cambridge University Press 1972.
  • Problems of the Self, Cambridge: Cambridge University Press, 1973.
  • koos J. J. C. Smartiga. Utilitarianism: For and Against, Cambridge: Cambridge University Press 1973.
  • Descartes: The Project of Pure Inquiry, London: Pelican 1978.
  • Report of the Committee on Obscenity and Film Censorship (Chairman: Bernard Williams), Her Majesty's Stationery Office 1979, taastrükk: Cambridge University Press.
  • Moral Luck, Cambridge: Cambridge University Press 1981.
  • Ethics and the Limits of Philosophy, London: Fontana 1985.
  • Shame and Necessity, Berkeley: University of California Press 1993.
  • Making Sense of Humanity, Cambridge: Cambridge University Press 1995.
  • J. E. J. Altham, Ross Harrison (toim). World, Mind, and Ethics: Essays on the ethical philosophy of Bernard Williams, Cambridge: Cambridge University Press 1995.
    • Bernard Williams. Replies.
  • Plato, London: Phoenix 1998.
  • Truth and Truthfulness: An Essay in Genealogy, Princeton: Princeton University Press 2002.
  • The Sense of the Past: Essays on the History of Philosophy, Cambridge: Cambridge University Press 2005.
  • Geoffrey Hawthorn (toim). In the Beginning was the Deed: Realism and Moralism in Political Argument, Princeton: Princeton University Press 2005.
  • Philosophy as a Humanistic Discipline, Princeton: Princeton University Press 2005.


Teoseid eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Poliitika ja moraalne iseloom" kogumikus "Kaasaegne poliitiline filosoofia: Valik esseid"
  • "Filosoofia kui humanitaardistsipliin" Akadeemia 5/2009
  • "Sokratese küsimus" Akadeemia 5/2000
  • "Moraal: Sissejuhatus eetikasse" Tõlkinud Tiiu Hallap. (Avatud Eesti raamat / Bibliotheca Controversiarum) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2012

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]