Oidipus

Allikas: Vikipeedia
Fulchran-Jean Harriet' maal "Oidipus Kolonoses" (1798).

Oidipus (vanakreeka keeles Οἰδίπους, ladinapäraselt Oedipus) oli müütiline Teeba kuningas, Teeba kuninga Laiose ja kuninganna Iokaste poeg, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus oma emaga.

Oidipust tuntakse enamasti Sophoklese näidendite "Kuningas Oidipus" ja "Oidipus Kolonoses" järgi.

Müüt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui Oidipus väikese lapsena maha jäeti, leidis ta lambakarjus, ning viis ta Korintose kuningakotta. Kuningas Polybos ja kuninganna Merope (või Periboia) kasvatasid ta üles.

Hiljem sattus Oidipus oma algse kodukoha lähedal rännates tülli oma isa, kuningas Laiosega ning tappis ta teadmata, kes ta on. Pärast seda sündmust edasi liikudes jõudis mees Teebasse, mida hoidis hirmu all sfinks. Saanud oma mõistatusele õige vastuse, heitis sfinks ennast sügavikku. Koletise võitnud Oidipus sai Teeba kuningaks. Seejärel abiellus ta oma ema, kuninganna Iokastega, samuti teadmata, kes ta on. Kui Oidipuse minevik selgeks sai, ei suutnud ta ema enam häbitunnet taluda ning sooritas enesetapu. Oidipus pidas kõike juhtunut enda süüks ning tahtmata näha edasisi kuritegusid, pimestas mees end sõlenõelaga. Olles pimedaks jäänud, usaldas kuningas oma lapsed ning trooni Iokaste vennale Kreonile ning pagendas ise ennast Teebast. Elust eemaletõmbununa veetis Oidipus oma elu lõpuaastad tundmatu karjusena.

Oidipuse loo süžeele sarnased lood on suulises folklooris rahvusvaheliselt levinud, Aarne-Thompson-Utheri tüübikataloogis on see arvele võetud muinasjututüübina ATU 931.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Anne Lill, "Mis juhtus Oidipusega?" (Oidipuse müüt ja Oidipus kirjanduses) – Looming 1981, nr 10, lk 1458–67

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]