Murrumbidgee

Allikas: Vikipeedia
MurrumbidgeeAtGundagai.jpg

Murrumbidgee (kohalikus keeles 'suur jõgi') on jõgi Austraalias Uus-Lõuna-Walesis ja Austraalia pealinna alal. Ta on Murray jõe parempoolne lisajõgi.

Jõe pikkus on 2172 km, valgla pindala umbes 165 000 km² (Murrumbidgee valglasse kuulub suurem osa Uus-Lõuna-Walesist), keskmine vooluhulk 77 m³/s.

Murrumbidgee saab alguse Uus-Lõuna-Walesi kaguosast Suure Veelahkmeaheliku läänenõlvalt Austraalia Alpide põhjaosast Kościuszko mäe lähedalt 32 km Kiandrast põhja poolt. Ta voolab algul kagu suunas, kuid käändub siis põhja poole, läbides Austraalia pealinna ala. Yassi linna juures pöördub ta läände. Victoria osariigi piiril suubub ta lääne poolt Murray jõkke.

Ülemjooksul on Burrinjucki hüdroelektrijaam ja veehoidla.

Murrumbidgee orus asub Austraalia pealinn Canberra.

Jõe vett kasutatakse niisutuseks. Niisutatav ala (Murrumbidgee Irrigation Area) on suur viljakas piirkond. Riverina põllumajanduspiirkond saab suurema osa oma niisutusveest Murrumbidgee veest. Murrumbidgee org moodustab Murray jõgikonna kõige tootlikuma taimekasvatuspiirkonna. Seal kasvatatakse puuvilja, riisi ja köögivilja.

Talvel jõgi mõnikord kuivab.

Juuni ja novembri vahel on jõgi väikealustele 807 km ulatuses laevatatav (kuni Wagga Wagga linnani).

Murrumbidgee lisajõgede seas on:

Tähtsamad asulad lätte poolt suudme poole:

Murrumbidgee ülemjooksu avastas 1823 asunike seltskond eesotsas Mark Curriega.

Jõe kogu ulatus selgus 1829, kui Charles Sturt oma seltskonnaga sõudis allavoolu läbi kogu jõe kuni Murray jõrni ning edasi allavoolu mööda Murray jõge kuni mereni. Nad sõudsid ka ülesvoolu tagasi.

Murrumbidgee valgla avati asustamiseks 1930. Varsti sai sellest tähtis põllumajanduspiirkond.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]