Artemis

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib jumalannast; laeva kohta vaata artiklit Artania

"Versailles' Diana" (Leocharese skulptuur Louvre'is)
Rooma skulptuuri koopia Kopenhaagenis

Artemis on vanakreeka mütoloogias jahi-, looduse- ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja, üks Olümpose 12 jumalast.

Ta on Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde[1]. Artemis sündis Deelose saarel[1]. Ükski maapaik ei söandanud Letole sünnitamiseks kohta anda, sest Leto oli lapsed saanud Zeusiga väljaspool abielu ja kõik paigad kartsid Zeusi naise Hera viha. Pealegi oli Hera saatnud Letot jälitama kohutava koletise Pythoni. Ainult Deelos, mis oli seni olnud ujuvsaar, oli lõpuks nõus. Tänutäheks jäi saar pärast seda kindlalt paigale ja Apollon rajas saarele pärast Pythoni tapmist oma templi. Kahe jumala sünnisaarena sai Deelos kreeklaste seas üldiselt austatud paigaks.[2]

Sünnipaiga, Deelosel asuva Kynthose mäe järgi nimetati teda ka Kynthiaks.[3]

Artemis oli neitsilik jahi- ja loodusejumalanna[1]. Tema sümbolid on vibu ja nool[1]. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga[1], tema puuks peeti küpressi[3]. Artemise saatjaiks olid nümfid[1].

Artemises oli paljude, sealhulgas kreekaeelsete rahvaste jumalate jooni[1]. Paljus sarnanes tema kultus puukultusega[1]. Kuna tema vend Apollon oli päikesejumal, siis nimetati Artemist kuujumalaks ja samastati Selenega[1]. Apollonit kui päikesejumalat kutsuti Phoiboseks, seetõttu kutsuti Artemist kui kuujumalat Phoibeks[3]. Teda peeti ka vooruse-, taimekasvu- ja viljakusjumalannaks[1]. Lisaks peeti teda abielu sõlmimise ja sünnitusjumalannaks ning sellisena samastati teda Eileithyiaga[1]. Temaga samastati ka nõidusejumalannat Hekatet ja teda seostati ööpimedusest tuleva hirmuga[4].

Niisugust vastuolu selgitati lõpuks niimoodi, et Artemis on kolme palgega. Taevas on ta Selene, maa peal Artemis ning allmaailmas ja öösiti ka maa peal Hekate.[3]

Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks. Seetõttu kaitses ta teisi amatsoone ja nümfe. Kui näiteks Alpheios jälitas Arethusat ja Arethusa palus end päästa, siis moondas Artemis ta allikaks[5]

Artemise jüngrite hulka kuulusid Hippolytos, Kallisto ja Orion, aga mitte korraga, vaid eri aegadel.

Artemisele oli pühendatud Keryneia hirv, kelle elusana äratoomine oli üks Heraklese vägitöödest.[6]

Artemise viha[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artemis vihastas kergesti ja vihas oli ta ohtlik. Kui Niobe halvustas Letot sellepärast, et temal oli 14 last ja Letol ainult kaks, tapsid Artemis ja Apollon kättemaksuks Niobe lapsed[7][8][9].

Apollon ja Artemis hukkasid nooltega ka hiiglase Tityose, kes jälitas nende ema Letot.[10]

Kui Aktaion sattus jahiretkel nümfide seltsis suplevat Artemist nägema, muutis Artemis ta hirveks ja tema oma koerad kiskusid ta lõhki.[11][12][13]

Kui Agamemnon tappis Artemise püha hirve, takistas Artemis karistuseks Trooja sõtta suunduva laevastiku lahkumist Aulise sadamast, kuni Agamemnon oli sunnitud ohverdama oma tütre Iphigeneia[14]. Artemis viis Iphigeneia Taurisesse, kus ta pidi preestrinnana Artemisele ohverdama kõik sinna sattunud võõramaalased.[15]

Oineuse karistamiseks saatis Artemis tema maad laastama Kalydoni metssea.[16][17]

Artemis organiseeris ka selle, et aloaadid Otos ja Ephialtes teineteise tapsid.[18][19]

Artemise kaarik, mida veavad emahirved. Boiootia punasefiguuriline krateer (450–425 eKr)
Artemis muudab Aktaioni hirveks. Pieter van Harinxma (1628–1630)
Artemis. Rooma skulptuur (1. sajand)

Artemise kultus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artemise auks oli Ephesosesse (praegu Türgis) ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Tema teised olulised kultuspaigad olid tema sünnikoht Deelose saar, Brauron Atikas ja Sparta.

Vanas Roomas kutsuti Artemist Dianaks. Rooma riigis oli Diana kultusepaik Aricia lähedal. Diana tempel asus Roomas Aventinusel ja templi asutamise aastapäev 13. augustil oli orjade püha.[20]

Ephesoses olevas Artemise templis oli tema kuju paljurinnaline.[1]

Artemis kunstis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artemis oli antiigi lemmikjumalanna ja sellepärast on teda kujutanud enamik tähtsaid kesk- ja uusaja kunstnikke, küll küttimas, küll kümblemas, koos Aktaioni, nümfide ja saatüritega.[1]

Koos Aktaioniga kujutasid Artemist näiteks Tizian, Rembrandt ja Giovanni Battista Tiepolo. Kadrioru lossi saali laes on tundmatu autori plafoonimaal "Diana ja Aktaion", mis pärineb 17. sajandist.[11]

Skulptuuris on Artemist kujutanud Damophon[21].

Artemise järgi on nimetatud asteroid 105 Artemis.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 65
  2. "Antiikmütoloogia", lk. 296-297
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 "Antiikmütoloogia", lk. 25-26
  4. Antiigileksikon, 1. kd., lk. 181
  5. Antiigileksikon, 1. kd., lk. 56
  6. "Antiikmütoloogia", lk. 158
  7. Antiigileksikon, 2. kd., lk. 35
  8. "Antiikmütoloogia", lk. 238
  9. Vennad Stephanidesed. "Iidsete aegade lood", 2. kd., lk. 198–204
  10. Antiigileksikon, 2. kd., lk. 230
  11. 11,0 11,1 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 26
  12. "Antiikmütoloogia", lk. 254-255
  13. Vennad Stephanidesed. "Iidsete aegade lood", 1. kd., lk. 136-137
  14. "Antiikmütoloogia", lk. 176-177
  15. Antiigileksikon, 1. kd., lk. 213
  16. Antiigileksikon, 1. kd., lk. 229 ja 2. kd., lk. 44
  17. "Antiikmütoloogia", lk. 167
  18. "Antiikmütoloogia", lk. 130-131
  19. Vennad Stephanidesed. "Iidsete aegade lood", 1. kd., lk. 127-128
  20. Antiigileksikon, 1. kd., lk. 115
  21. Antiigileksikon, 1. kd., lk. 108