Anna Freud

Allikas: Vikipeedia
Sigmund ja Anna Freud (1913)

Anna Freud (3. detsember 1895 Viin9. oktoober 1982 Londos) oli Austrias sündinud Briti psühhoanalüütik. Ta oli Sigmundi ja Martha Freudi kuues ja viimane laps.

Anna Freud lõpetas 1912. aastal Viinis lütseumi ja sõitis vanaema juurde Itaaliasse. 1914 sõitis ta Inglismaale, et parandada oma inglise keele oskust, kuid pidi sõja puhkemise tõttu sealt kiiresti lahkuma. Samal aastal sooritas ta abiõpetaja eksami ning töötas Viinis oma vanas koolis 1915–1917 abiõpetajana ja 19171920 õpetajana. Sellest ametist pidi ta lahkuma, sest haigestus tuberkuloosi.

Freud hakkas oma isa sekretäriks ja õpilaseks. Aastal 1922 sai ta praktikant-analüütikuks. Juba samal aastal avaldas ta oma esimese teadustöö laste unistuste kohta ja sai Viini Psühhoanalüütikute Ühenduse liikmeks. Järgmisel aastal hakkas ta tööle iseseisva psühhoanalüütikuna, keskendudes tööle lastega. 1925 sai ta Viini Psühhoanalüütilise Õppe Instituudi laste analüüsi õpetajaks. Aastatel 1925–1928 oli ta Viini Psühhoanalüütikute Ühenduse juhataja ja 1925–1934 Rahvusvahelise Psühhoanalüütikaassotsiatsiooni sekretär. 1935. aastal sai ta Viini Psühhoanalüütilise Õppe Instituudi direktoriks.

1936. aastal avaldas ta uurimuse "Das Ich und die Abwehrmechanismen", kus kirjeldas enesekaitse, eriti noorukite enesekaitse mehhanisme.

1938. aastal pidi tema kui juut Austriast lahkuma. Ta kolis isa juurde Londonisse, kus elasid ka tema teised pereliikmed. Anna elas Londonis kuni oma surmani 1982. Teise maailmasõja ajal otsis ta kodututele lastele elamiskohta ja ravis neid. Sel ajal töötas ta koos ameeriklase Dorothy Burlinghamiga, kellega kahasse kirjutas "Young Children in Wartime" (1942) ja "Infants without Families" (1943).

Aastal 1949 rajas ta Hampsteadi lastekliiniku, mida juhtis oma surmani.

1968. aastal kirjutas ta kokkuvõtva teose "Normality and Pathology in Childhood".

Anna oli Sigmund Freudi lastest ainus, kes ei abiellunud. Tal ei olnud lapsi.