Amiran Kaladze

Allikas: Vikipeedia

Amiran Kaladze (gruusia keeles ამირან კალაძე; 3. mai 194527. juuni 1995) oli gruusia luuletaja ja tõlkija.

Sattunud Eestisse sõjaväeteenistuse ajal, jäi ta elama Tallinna, töötas Tallinnfilmi operaatori abina. Ta elas Eestis pikemat aega ja abiellus eestlannaga.

Amiran Kaladze hukkus Gruusias traagilistel asjaoludel. NSV Liidu lagunemisega 1990. aastatel kaasnes Gruusias terav võimuvõitlus. Esimeseks demokraatlikult valitud presidendiks sai Zviad Gamsahhurdia. 1992. aastal ta kukutati ja ta lahkus eksiili, kust naasis 1993. aastal ja suri kindlaks tegemata asjaoludel. Riigis valitses neil aastatel relvastatud grupeeringute vägivald, mis ulatus ka Kaladze kodulinna Samtrediasse. Paramilitaarne Mhedrioni üksus pidas Gamsahhurdia pooldajate hulka kuulunud Kaladze kinni, ta viidi jõe äärde ning sunniti relva ähvardusel seisma pikka aega kaelani külmas vees. Pärast seda piinamist sai Amiran Kaladze südameataki ja suri. [1].

Luule[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Mosaiik kaheksast värvist". (Luuletused "Modifikatsioon", "Ristteel", "Palazzos", "Must ja valge", "Mõistatus André Bretonile", "Kahtlus", "Inspiratsioon Appollinaire'i abil", "Jalutuskäik prospektil"). Tõlkinud ja järelmärkus: Andres Ehin. – Looming 1974, nr 3, lk 459-462
  • "Optimistlikud eleegiad" (1–8). Enn Vetemaa autoriseeritud tõlge. – Looming 1975, nr 10, lk 1707–1709

Tõlked[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keelest gruusia keelde

Gruusia keelest eesti keelde

  • "Gruusia rahvahuumorit" (gruusia keelest tõlkinud Anne Kaladze ja Amiran Kaladze, eessõna: Enn Vetemaa) Tallinn, Eesti Raamat 1976
  • Moriss Potshišvili. "Vaikuskont" (luuletused). Koostanud Amiran Kaladze, gruusia keelest tõlkinud Andres Ehin koos Amiran Kaladzega. Tallinn, Eesti Raamat, 1978

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]