Suuraju

Allikas: Vikipeedia

Suuraju (ladina cerebrum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.[1]

Suuraju paikneb koljuõõnes.

Suuraju areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koduloomadel nimetatakse suuraju (cerebrum) ühtlasi ka otsajuks.[2]

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel paikneb suuraju koljuõõnes.

Inimese suuraju asend koljuõõnes (punasega).

Sügav suuraju-pikilõhe (fissura longitudinalis) jaotab suuraju kaheks poolkeraks (hemispherium) - vasakuks ja paremaks suuraju poolkeraks, nende vahel paikneb paaritu valgeainest mõhnkeha (corpus callosum). Kummaski suuraju poolkeras paikneb ajuvatsake.[3]

Suurajukoore, mille pinnal on hulgaliselt suurajusagaraid, välimise kihi moodustab umbes 3 mm paksune hallaine kiht. Suuraju keskel aga on valgeaine kiht, milles leidub nii müeliintupega kui müeliintupeta aksoneid. Vahel nimetatase suuraju hall- ja valgeainest kihti ka mantliks.[4]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 741:2004.
  2. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 358, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  3. W.Nienstedt, O.Hänninen, A.Arstila, S.-E.Björkqvist, "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Medicina, lk 548, 2011, ISBN 9985-829-36-0
  4. "Meditsiinisõnastik" 820:2004.