Aeroflot

Aeroflot
IATA SU	ICAO AFL	Kutsung AEROFLOT
Asutatud		9. veebruaril 1923
Alustas lende		15. juulil 1923
Kodulennujaamad		Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam
Boonusprogramm		Aeroflot Bonus
Ühendus		SkyTeam
Tütarettevõtted		Donavia Nordavia Aeroflot-Plus Aeroflot-Cargo
Lennukeid		91 (+96 tellitud)
Sihtkohti		97
Peakorter		Moskva, Venemaa
Olulised isikud		Vitali Saveljev (peadirektor)
Veebisait http://www.aeroflot.ru/

"Aeroflot" (vene keeles ОАО «Аэрофлот - Российские авиалинии») on Venemaa suurim lennundusettevõte, endine NSV Liidu ainus lennundusettevõte, rohkem kui poole sajandi vältel maailma suurim lennundusettevõte.

51% "Aerofloti" aktsiatest kuulub Venemaa Föderatsioonile.

"Aerofloti" kodulennujaam on Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam.

"Aerofloti" direktorite nõukogu esimees on transpordiminister Igor Levitin, peadirektor on Vitali Saveljev.

Rahandusminister Aleksei Kudrin teatas 2010. aasta oktoobris, et "Aeroflot" on plaanis lähiajal erastada.

"Aeroflot" on maailma ohvriterohkeim lennufirma. 20. mai 2010 seisuga on selle lennufirmaga hukkunud 8231 reisijat.

Ajalugu

9. veebruaril 1923 võttis Nõukogude Venemaa valitsus vastu otsused "Tsiviillennunduse nõukogu organiseerimisest" ja "Õhuliinide tehnilise järelevalve andmisest õhulaevastiku keskvalitsuse pädevusse", millele kirjutas alla Vladimir Lenin. Seda sündmust peabki "Aeroflot" oma asutamiseks.

1. mail 1922 algasid lennud liinil Moskva–Königsberg–Berliin. 15. juulil 1923 avati esimene sisemaine regulaarlennuliin Moskva – Nižni Novgorod.

17. märtsil 1923 asutati Venemaal vabatahtlik lennundusühing "Dobroljot", mille eesmärk oli reisijate, posti ja muu kauba vedu sise- ja välisliinidel. Esimene lennupark koosnes "Fokkeritest". "Dobroljot" oli aktsiaselts, mille aktsiate müügist saadud rahast käivitati reisilennukite masstootmine NSV Liidus. Alates 1935 kuni 1990. aastate alguseni kasutas "Aeroflot" eranditult kodumaiseid lennukeid.

25. veebruaril 1932 moodustati "Dobroljoti" põhjal Tsiviillennunduse Peavalitsus ja ühtlasi loodi riigi tsiviillennundusettevõttele ametlik lühinimi "Aeroflot".

"Aerofloti" logo NSV Liidu ajal

"Aerofloti" logol oli kujutatud tiivuline sirp ja vasar. Kuigi vahepeal on logo muudetud, asub tiivuline sirp ja vasar logol tänapäevalgi, kuigi ta pole enam logo keskne element.

1938 sai "Aeroflot" maailma suurimaks lennundusettevõtteks ja selleks jäi ta kuni NSV Liidu lagunemiseni.

1976 sai "Aeroflot" maailma esimeseks lenndusettevõtteks, mis vedas aasta jooksul üle 100 miljoni reisija. Põhiliselt jäid tema lennud NSV Liidu piiresse, aga siiski ulatus tema regulaarliinide võrk viiele kontinendile.

Alates 1970. aastatest oli paljudel üle Atlandi ookeani kulgevatel "Aerofloti" lendudel vahemaandumine Iirimaal Shannoni lennujaamas, sest see oli ainus Lääne-Euroopas asuv lennujaam, mis suutis NSV Liidu kaugliinilennukeid teenindada ega asunud NATO maades.

15. septembril 1983 keelas USA president Ronald Reagan Korean Airi Boeing 747 allatulistamise tõttu NSV Liidu õhuvägede poolt "Aerofloti" lennud NSV Liidu ja USA vahel. Nõukogude Liidust USA-sse sai seejärel lennata Kanada või Mehhiko kaudu. 29. aprillil 1986 keeld tühistati.

1992 korraldati maailma kõigi aegade suurima lennundusettevõtte "Aeroflot" tegevus ümber. Sellest eraldus üle 300 ettevõtte, millest mõned olid nii väikesed, et nende lennuparki kuulus kõigest mõni üksik lennuk. Hiljem on osa "Aeroflotist" eraldunud ettevõtetest tegevuse lõpetanud ning nende vara ja/või turuosa on tagasi "Aeroflotile" läinud. 1994 reorganiseeriti "Aeroflot" aktsiaseltsiks ja erastati osaliselt.

Lennukipark

Airbus A320-200

Airbus A319-100

Lennukompaniil on 91 lennukit, millega opereeritakse nii siseriiklikke kui rahvusvahelisi lennuliine 48 riigi 97 linnas. "Aeroflotil" on 2010. aasta juuni seisuga järgmised lennukid:

Aerofloti lennukid

Lennuk	Arv	Tellitud	Reisijaid
Airbus A319-100	15	0	116
Airbus A320-200	33	14	140
Airbus A321-200	16	8	170
Airbus A330-200	5	0	241
Airbus A330-300	5	0	302
Airbus A350-800XWB	0	18
Airbus A350-900XWB	0	4
Boeing 767-300ER	11	0	218
Boeing 787-8	0	22
Iljušin Il-96-300	6	0	282
Suhhoi Superjet 100-95	0	30
Kokku	91	96

Vaata ka

• Aerofloti lend 821

Välislingid

• Aerofloti sait

SkyTeam'i liikmed

Täisliikmed Aeroflot • Aeroméxico • Air France • Alitalia • China Southern Airlines • Czech Airlines • Delta Air Lines • KLM • Korean Air • Vietnam Airlines
Partnerliikmed: Air Europa • Kenya Airways
Tulevased täisliikmed: China Eastern Airlines
Tulevased partnerliikmed Tarom
Endised liikmed Continental Airlines • Copa Airlines • Northwest Airlines

Venemaa lennufirmad

2nd Arkhangelsk United Aviation Division · 2nd Sverdlovsk Air Enterprise · Abakan-Avia · AeroBratsk · Aero Rent · Aeroflot · Aerolimousine · Air Bashkortostan · AirBridgeCargo Airlines · Airstars · Air Volga · Alania Airlines · Alrosa Mirny Air Enterprise · Alrosa-Avia · Angara Airlines · Atlant-Soyuz Airlines · ATRAN · Avianova · Aviacon Zitotrans · Aviaenergo · Avial NV · Aviast Air · Aviastar-TU · Bugulma Air Enterprise · Bural · Bylina · Centre-Avia · Chukotavia · Dagestan Airlines · Donavia · Gazpromavia · Globus Airlines · Grozny Avia · Iraero · Izhavia · Jet-2000 · Kavminvodyavia · Kazan Air Enterprise · Kirov Air Enterprise · Kogalymavia · Komiaviatrans · Kosmos Airlines · Kuban Airlines · LUKoil-Avia · Mordovia Airlines · Moskovia Airlines · Nefteyugansk United Airline Transportation Company · Nordavia · Nordwind Airlines · Novosibirsk Air Enterprise · Orenair · Perm Airlines · Petropavlovsk-Kamchatsky Air Enterprise · Polar Airlines · Polet Airlines · Pskovavia · Red Wings Airlines · Region Avia Airlines · Rossiya · RusAir · RusLine · Russian Sky Airlines · Ryazanaviatrans · S7 Airlines · Saravia · SAT Airlines · Severstal Air Company · Sky Express · Tatarstan Airlines · Tomsk Avia · Transaero Airlines · UTair · Ural Airlines · VIM Airlines · Vladivostok Air · Volga-Dnepr · Vologda Aviation Enterprise · Vostok Aviation Company · Vyborg · Yak Service · Yakutia Airlines · Yamal Airlines