Õppelaev

Allikas: Vikipeedia
Venemaa õppepurjelaev Sedov, maailma suurim käigus olev traditsiooniline purjelaev ja õppepurjelaev
Tai kuningliku mereväe endine õppelaev HTMS Maeklong
Kunagine Tallinna merekooli õppelaev Vega
Eraomanduses õppelaev Christian Radich

Õppelaev on laevanduse või merendusega seotud väljaõppeks ehitatud või kohandatud eriotstarbeline laev või teenistuslaev.

Liigitus[muuda | muuda lähteteksti]

Riigiasutusele (sealhulgas mereväele) või riiklikule õppeasutusele kuuluv õppelaev, kus on kehtib põhieesmärkide efektiivsemaks saavutamiseks tavapärasest märkimisväärsem sisekord, on liigitatav kui teenistuslaev. Mereväes liigitatakse sõjalaevad-õppelaevad omakorda abilaevade hulka. Rekreatiivsemaks kogemus- või huvipõhisemaks õppetegevuseks rakendatavat õppelaeva võib käsitleda ka kui eriotstarbelist laeva.

Õppelaevad võib liigitada üldfunktsiooni järgi järgmiselt:

  • sõitvad – merepraktikaotstarbelised;
  • seisvad – ujuv väljaõppetaristu.

Purjetamiseks valmistatud õppelaevu võib nimetada ka õppepurjelaevadeks.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Õppelaevadena kasutatakse sageli kas vanemaid ja varem muul otstarbel kasutatud laevu, mis on kohandatud õppetegevusteks või spetsiaalselt õppelaevaks projekteeritud laevu. Õppelaevad on veel tänapäeval sageli ajaloolise taustaga purjelaevad.

Õppelaevad kuuluvad tavaliselt riiklikele mereõppeasutustele, merevägedele aga ka muudele organisatsioonidele. Mõnes riigis on riigiasutusele kuuluv õppelaev käsitletav (tänu üldjuhul kas poolsõjaväelisele või sõjaväelisele sisekorrale) ka teenistuslaevana. Palju õppelaevu on mereõppeasutuste ja eraõiguslike, sealhulgas mittetulundusorganisatsioonide omanduses, kus need on tavaliselt käigus õppetegevusteks rekreatiivsetel eesmärkidel.

Õppelaeva laevapere on tänu lisanduvaile õpetajaile üldjuhul suurem kui tavapäraselt vajalik. Tavaliselt on efektiivsuse huvides õppelaeva pardal õpetatavaile ette nähtud rohkem kohti kui laevaperele.

Õppelaevapõhine väljaõpe eelneb tavaliselt merepraktikale, selle eelis võrreldes praktikakohaga muud põhiülesannet (näiteks kaubavedu) täitval laeval on, et kõik sõidud ja tegevused pardal toimuvad väljaõppe vajadusi ja algnõudeid järgides. See võimaldab anda kõigile õpetatavaile ühtlasemad baasoskused ja õpetada üldist merekultuuri.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Õppelaeva mõiste võeti kasutusele 19. sajandil, kuid väljaõppelaevu kasutati palju varem.

Eestis kasutatud õppelaevu[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti esimesi spetsiaalseid õppelaevu oli Viljandi, mida kasutati 1923. aastal ajutiselt Eesti mereväes õppelaevana. Mereväes kasutati õppepraktikaks toona ka väiksemaid sõjalaevu.

Aastatel 1952–1978 oli Eesti NSV-s Tallinna Merekooli kasutuses õppepurjelaev Vega.

1960. aastatel toimus Tallinna Kalatööstusliku Merekooli tootmispraktika Riia õppelaevaks kohandatud külmutustranspordilaeval Nikolai Zõtsar[1]

Aastatel 1982–1991 oli Tallinna Kalatööstusliku Merekooli kasutuses suur õppepurjelaev Krusenstern.

Aastatel 1969–1991 oli suuremaid sõitvaid õppelaevu reisilaev Laine, mis kuulus 1969–1972 Tallinna Noorte Meremeeste Klubile ja 1972–1991 Eesti NSV Vetelpäästeühingule. Lõpukümnendil oli Laine kasutuses siiski pigem vetelpäästjate ristluslaevana.

Noorte Meremeeste klubi käsutuses oli eri aegadel mitmeid väiksemaid õppelaevu ja ka mõningaid suuremaid seisvaid õppe-baaslaevu. Neist suurim endine reisilaev Tallinn.

Aastatel 1986–2000 oli Tallinnas BMRT tüüpi kalalaevast ümber ehitatud ja kai ääres pääste-avariitõrje harjutamiseks kohandatud õppe-baaslaev Korall.

Aastatel 1993–1996 kasutas Eesti Merehariduskeskus Soomest kingiks saadud õppelaeva Linda. Seoses rahanappusega jäi alus edaspidi piirivalvele, kus seda kasutati osaliselt samuti veel mõnda aega õppelaevana.

Aastatel 1994–2000 kasutas Eesti Merehariduskeskus õppetööks Eesti Noorte Mereklubi õpilastele mõeldud väikesi õppelaevu Junga ja Juku. Hiljem läksid mõlemad Tallinna linnale (üks müüdi, teist rakendati reisilaevana).

2004. aastal püüdis Eesti Mereakadeemia õppelaevana ebaõnnestunult kasutusele võtta Taanist ostetud sõjalaeva Kristiina, mis tuli lõpuks rahapuudusel ära anda Mereväele. Hiljem pole Eesti mereharidusasutused ega teised riigiasutused kas suutnud või näinud vajadust omada spetsiaalset õppelaeva.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Учебно-транспортный рефрижератор типа "Николай Зыцарь"". Vaadatud 8.11.2020.