Junga

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib laevapoisist; laeva kohta vaata artiklit Junga (laev).

Cabin boy ou mousse 1799.jpg

Junga (ka laevapoiss, tekipoiss) on üldjuhul alaealine laevameeskonna (laevapere) liige, kelle ülesanne laevas on täita vanemate meeskonnaliikmete korraldusi ja omandada õpipoisi meetodil praktilisi kogemusi merendusest ning laevandusest.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jungade tegevus laevadel ulatub sajandite taha. Algselt kasutati neid muuhulgas ohvitseride kajutiteenijatena. Üldjuhul ei võetud tekipoisiks alla teismelise iga. Mitmed ajaloost tuntud meresõitjad või kõrgemad mereväeohvitserid on alustanud oma laevateenistust jungana. Jungad pidid sageli sooritama teatud teenistusaja järel purjelaevadel pädevuse ja julguse katseid, misjärel neid ülendati noorem-madrusteks.

Kuni 2. maailmasõjani oli näiteks pea kõigi suuremate Eesti purje- ja aurulaevade meeskonnas alaealine tekipoiss.

Uuemal ajal on algatatud noorte varajaseks merenduslikuks ja sõjanduslikuks ettevalmistamiseks ka spetsiaalseid jungade koole, mis on olnud eriti aktuaalsed maailmasõdade aegu. Venemaal asutas Peeter I esimese jungade kooli juba 1703. a. Kroonlinnas.

Tänapäev[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeval on nö ametlikke palgalisi jungasid või tekipoisse laevadel harva. Selleks on nii juriidilisi, kui praktilisi põhjuseid. Neid võib esineda pigem abilistena väikelaevadel või purjejahtidel.

Noortele meresõiduhuvilistele on tänapäeval asutatud esmase merenduskogemuste omandamiseks erinevaid huviringe ja organisatsioone, kus on võimalik omandada praktilisi oskusi noortele mõeldud väiksematel õppelaevadel või õppeväljasõitudel. Vastavas organisatsioonis või huvihariduses osalejat nimetatakse ka mõnikord jungaks ja neile korraldatakse jungade katseid või ristimisi.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]