Junga

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib laevapoisist; laeva kohta vaata artiklit Junga (laev).

Cabin boy ou mousse 1799.jpg

Junga (ka laevapoiss, tekipoiss) on üldjuhul alaealine laevameeskonna (laevapere) liige, kelle ülesanne laevas on täita vanemate meeskonnaliikmete korraldusi ning saada õpipoisi meetodil praktilisi kogemusi merendusest ja laevandusest.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jungade tegevus laevadel ulatub sajandite taha. Algul kasutati neid muuhulgas ohvitseride kajutiteenijatena. Üldjuhul ei võetud tekipoisiks alla teismeliseiga. Mitmed ajaloost tuntud meresõitjad või kõrgemad mereväeohvitserid on alustanud oma laevateenistust jungana. Jungad pidid sageli sooritama teatud teenistusaja järel purjelaevadel pädevus- ja julguskatseid, misjärel nad ülendati nooremmadrusteks.

Kuni teise maailmasõjani oli näiteks pea kõigi suuremate Eesti purje- ja aurulaevade meeskonnas alaealine tekipoiss.

Uuemal ajal on noorte varajaseks merenduslikuks ja sõjanduslikuks ettevalmistamiseks asutatud ka spetsiaalseid jungade koole, mis on olnud eriti aktuaalsed maailmasõdade aegu. Venemaal asutas Peeter I esimese jungade kooli juba 1703. aastal Kroonlinnas.

Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval on n-ö ametlikke palgalisi jungasid või tekipoisse laevadel harva. Selleks on nii juriidilisi kui ka praktilisi põhjuseid. Neid võib esineda pigem abilistena väikelaevadel või purjejahtidel.

Noortele meresõiduhuvilistele on tänapäeval asutatud esmaste merenduskogemuste saamiseks huviringe ja organisatsioone, kus on võimalik omandada praktilisi oskusi noortele mõeldud väiksematel õppelaevadel või õppeväljasõitudel. Vastavas organisatsioonis või huvihariduses osalejat nimetatakse ka mõnikord jungaks ja neile korraldatakse jungade katseid või ristimisi.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]