Verikireslane

Verikireslane
	; Aasa-verikireslane
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda;
Klass	Putukad Insecta;
Selts	Liblikalised Lepidoptera;
Sugukond	Kireslased Zygaenidae;
Perekond	Verikireslane Zygaena;

See artikkel räägib perekonnast; alamperekonna kohta vaata artiklit Zygaena (alamperekond)

Verikireslane (Zygaena) on liblikaliste seltsi kireslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.

Taksonoomia

Perekonna autor on Johan Christian Fabricius (1775).

Süstemaatika

Perekond kuulub alamsugukonda Zygaeninae.

Levik

Verikireslane on alamsugukonna Zygaeninae ainus palearktilise levikuga perekond.

Eestis on kõikjal levinud väike-verikireslane ja aasa-verikireslane. Sarika-verikireslane on levinud ainult Saaremaal, ka teised liigid on levinud paiguti.^[1]

Välimus

Valmikud

Verikireslased meenutavad kujult veidi mesilast või herilast.

Verikireslased on kirevad. See on hoiatusvärvus.^[2]

Keha ja eestiivad on metallsinised. Eestiibadel on punased laigud või vöödid. Tagatiivad on veripunased, välisservas on kitsas mustjassinine triip.^[1]

Tundlad on pikad, tipu lähedal jämedamad, tipus teravamad.^[1] Nad on musta värvi.

Tiibade siruulatus on 28–58 mm.^[1]

Röövikud

Röövikud on värtnakujulised.^[1]

Nad on rohekad või kollakad; piki keha kulgevad heledamad pikitriibud. Triipudel või nende vahel paiknevad ridadena suuremad või väiksemad mustad punktid.^[1]

Pikkus on 22 mm.^[1]

Eluviis

Valmikud

Kõik verikireslased on päevase eluviisiga. Kuna neid kaitseb hoiatusvärvus, siis elavad nad täiesti avalikult niitudel ega varja end.^[2]

Verikireslased lendavad kohmakalt, tavaliselt ühelt õielt teisele^[2]. Eestis lendavad nad juulis ja augustis^[1].

Kuumal ajal istuvad nad näiteks jumikate õitel ja kõrreliste vartel. Nad pole ettevaatlikud ega põgene vaenlase eest.^[1]

Nad lasevad end isegi kergesti kätte võtta. Kuid kinni püütuna teesklevad nad surnut ja eritavad tilgakese kollast vastiku lõhnaga mürgist vedelikku. Sellepärast linnud neid ei söö^[1].^[2]

Röövikud

Verikireslaste röövikud on sama mürgised kui valmikud^[2]. Seetõttu elavad nad sama avalikult kui valmikud^[2]. Nad toituvad põhiliselt liblikõielistel (näiteks hiirehernes, seahernes, nõiahammas).^[1]

Röövikud talvituvad, kevadel nukkuvad. Nad valmistavad valkja või kollase, pärgamenditaolise nukuhälli ning kinnitavad selle kõrgemate rohukõrtele. Nukud keerutavad end aeg-ajalt, tekitades kuuldavat heli. Selle toimingu otstarve pole teada.^[1]

Alamperekonnad

Mesembrynus Hübner 1819
Agrumenia Hübner 1819
Zygaena Fabricius 1775

Liigid

Perekonnas on 96 liiki.

Zygaena afghana Brandt, 1947 (alamperekond ebakindel)
Zygaena algira Boisduval, 1834 (Agrumenia)
Zygaena alpherakyi Šeljužko, 1936 (Mesembrynus)
Zygaena alluaudi Oberthür, 1832 (Agrumenia)
Zygaena angelicae Ochsenheimer, 1808 (Zygaena)
Zygaena anthyllidis Boisduval, 1828; Burgeff, 1926 (Zygaena)
Zygaena armena Eversmann, 1851 (Zygaena)
Zygaena aurata Blachier, 1905 (Mesembrynus)
Zygaena beatrix Przegenda, 1932 (Agrumenia)
Zygaena brizae (Esper, 1800) (Mesembrynus)
Zygaena cambysea (Lederer, 1870) (Mesembrynus)
Zygaena carniolica (Scopoli, 1763) (Agrumenia) – silmik-verikireslane
Zygaena centaureae Fischer von Waldheim, 1832 (Mesembrynus)
Zygaena chirazica Reiss, 1938 (alamperekond ebakindel)
Zygaena christa Reiss & Schulte, 1967 (Zygaena)
Zygaena cocandica Erschoff, 1874 (alamperekond ebakindel)
Zygaena contaminei Boisduval, 1834 (Mesembrynus)
Zygaena corsica Boisduval, 1828 (Mesembrynus)
Zygaena cuvieri Boisduval, [1828] (Mesembrynus)
Zygaena cynarae (Esper, 1789) (Mesembrynus)
Zygaena dorycnii Ochsenheimer, 1808 (Zygaena)
Zygaena ecki Christoph, 1822 (alamperekond ebakindel)
Zygaena ephialtes (Linnaeus, 1767) (Zygaena) – muutlik verikireslane
Zygaena erythrus (Hübner, 1806) (Mesembrynus)
Zygaena escalerai (alamperekond ebakindel)
Zygaena excelsa (Rothschild, 1917) (Agrumenia)
Zygaena exulans (Hohenwarth, 1792) (Zygaena)
Zygaena fausta (Linnaeus, 1767) (Agrumenia) – vööt-verikireslane
Zygaena favonia (Freyer, 1845) (Mesembrynus)
Zygaena felix (Oberthür, 1876) (Agrumenia)
Zygaena filipendulae (Linnaeus, 1758) (Zygaena) – suur-verikireslane
Zygaena formosa (Herrich-Schäffer, 1852) (Agrumenia)
Zygaena fraxini Ménétriés, 1832 (Agrumenia)
Zygaena graslini Lederer, 1855 (Mesembrynus)
Zygaena haberhaueri Staudinger, 1879 (Agrumenia)
Zygaena haematina Kollar, 1849 (Mesembrynus)
Zygaena hilaris Ochsenheimer, 1808 (Agrumenia)
Zygaena hindukushi Koch, 1937 (Mesembrynus)
Zygaena ignifera Korb, 1897; Burgeff 1926 (Zygaena)
Zygaena johannae Le Cerf, 1923 (Agrumenia)
Zygaena laeta (Hübner, 1790) (Mesembrynus)
Zygaena lavandulae (Esper, 1783) (Zygaena) – sinkjas verikireslane
Zygaena lonicerae (Scheven, 1777) (Zygaena) – aasa-verikireslane
Zygaena loti (Denis & Schiffermüller, 1775) (Zygaena)
Zygaena loyselis (Oberthür, 1876) (Mesembrynus)
Zygaena lydia Staudinger, 1887 (Mesembrynus)
Zygaena magiana Staudinger, 1889 (alamperekond ebakindel)
Zygaena mana Kirby, 1892 (Zygaena)
Zygaena manlia Lederer, 1869 (Mesembrynus)
Zygaena marcuna Oberthür, 1888 (Agrumenia)
Zygaena maroccana Rothschild, 1917 (Agrumenia)
Zygaena minos ehk Zygaena diaphana^[1] (Denis & Schiffermüller, 1775) (Mesembrynus) – sarika-verikireslane
Zygaena nevadensis Rambur, 1858; Hohenwarth 1792 (Zygaena)
Zygaena niphona Butler, 1877 (alamperekond ebakindel)
Zygaena occitanica (Villers, 1789) (Agrumenia)
Zygaena olivieri (Boisduval, 1888) (Agrumenia)
Zygaena orana Duponchel, 1835 (Agrumenia)
Zygaena osterodensis Reiss, 1921 (Zygaena) – hiireherne-verikireslane
Zygaena oxytropis Boisduval, 1828; Burgeff, 1926 (Zygaena)
Zygaena persephone Zerny, 1934 (Zygaena)
Zygaena peschmerga Eckweiler & Görgner, 1981 (Agrumenia)
Zygaena problematica Naumann, 1976 (Zygaena)
Zygaena punctum Ochsenheimer, 1808 (Mesembrynus)
Zygaena purpuralis (Brünnich, 1763) (Mesembrynus)
Zygaena rhadamanthus (Esper, 1789) (Zygaena)
Zygaena romeo Duponchel, 1835 (Zygaena)
Zygaena rosinae Korb, 1902 (Agrumenia)
Zygaena rubicundus (Hübner, 1817) (Mesembrynus)
Zygaena rubricollis (Hampson, 1900) (Mesembrynus)
Zygaena sarpedon (Hübner, 1790) (Mesembrynus)
Zygaena sedi Fabricius, 1787 (Agrumenia)
Zygaena seitzi Reiss, 1938 (Mesembrynus)
Zygaena separata (alamperekond ebakindel)
Zygaena sogdiana Erschoff, 1874 (alamperekond ebakindel)
Zygaena speciosa Reiss, 1937 (Mesembrynus)
Zygaena storaiae (alamperekond ebakindel)
Zygaena zuleima Pierret, 1837
Zygaena tamara Christoph, 1889 (Mesembrynus)
Zygaena theryi Joannis, 1908 (Zygaena)
Zygaena transalpina (Esper, 1780) (Zygaena)
Zygaena transpamirica (alamperekond ebakindel)
Zygaena tremewani Hofmann & G. Reiss, 1983 (Agrumenia)
Zygaena trifolii (Esper, 1783) (Zygaena)
Zygaena truchmena (Eversmann, 1854) (Agrumenia)
Zygaena viciae (Denis & Schiffermüller, 1775) (Zygaena) – väike-verikireslane
Zygaena wyatti Reiss & Schulte, 1961 (Mesembrynus)
Zygaena youngi Rothschild, 1926 (Agrumenia)

Eesti liigid

Zygaena diaphana ehk Zygaena minos D.& S. – sarika-verikireslane^[1]
Zygaena filipendulae L. – suur-verikireslane
Zygaena lonicerae Scheven – aasa-verikireslane
Zygaena osterodensis Reiss – hiireherne-verikireslane
Zygaena viciae D.& S. – väike-verikireslane

Viited

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 Martin 2001
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 "Loomade elu", 3. kd., lk. 295

Kirjandus

Naumann C.M., Tarmann G.M. & Tremewan W.G... The Western Palaearctic Zygaenidae (Lepidoptera), Apollo Books: Stenstrup 1999, 304 lk.
M. Martin. Verikireslased. – Eesti elusloodus, Varrak 2001, lk 336.

Välislingid

[Martin-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 Martin 2001

[Loomade_elu-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 "Loomade elu", 3. kd., lk. 295

[1]

[2]